BC Arenduse OÜ ja Omatalo sõlmisid koostöölepingu Veskimöldre edasiarendusse 10-ne eramaja ning ridaelamute ehitamiseks. Samuti pakutakse koostöös Omataloga majade ehitust kinnistu ostnud klientidele.
Veskimöldre on Eesti suurim era- ja avaliku sektori koostöös valmiv elukeskkonnaarendus, mille raames lisandub elurajooni 159 kinnistut ja 91 ridaelamuboksi. Esimese Omatalo maja valmimine Veskimöldre uude ossa on planeeritud tulevasse aastasse. Lisaks rajatakse koostöös vallaga uus kool ja lasteaed ning Maanteeamet ehitab Laagri möödasõidu.

Veskimäldre 2 arendatava ala suurus on sada hektarit, millest elamukrunte on 70 hektarit. Uude Veskimöldresse on ette nähtud 159 eramut ja 91 ridaelamuboksi. Koostöös vallaga on plaaninud krunt ka lasteaia või põhikooli jaoks. Ridaelamute ehitamisega on plaanitud alustada 2016. aasta teises pooles.
Käesoleval nädalal kuulutati välja hange osa-ala teevõrgu, gaasitrassi, vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning sidekaablite rajamiseks.
Sügisel tehakse hange kogu ülejäänud osa infrastruktuurile, mis peaks valmima järgmise aasta sügiseks.

Saue Vallavalitsus võttis vastu ja suunas avalikustamisele Alliku küla Koru kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuga kavandatakse ca 73 ha suurusele maa-alale elamurajooni rajamist. Uue planeeringu lahendusega kavandatakse kehtiva detailplaneeringu uuendamist, sh muuta osaliselt kehtiva detailplaneeringuga määratud kinnistute maasihtotstarvet, piire ning täpsustatakse ja täiendatakse ehitusõigust elamu-, äri-, sotsiaal- ja transpordimaade osas. Planeeringuga suurendatakse ka elamuasemete arvu (50 eluaseme võrra). Kokku on kavandatud moodustada 197 krunti: 159 üksikelamu krunti, 9 ridaelamu krunti 91-le ridaelamuboksile, 1 ühiskondlike hoonete maa krunt (kool ja/või lasteaed), 1 ärimaa krunt, 4 maatulundusmaa sh 1 tootmis- ja maatulundusmaa krunt (rohe- ja pargialad) ja 23 transpordimaa krunti. Kokku planeeritakse 250 eluaseme rajamist. Planeeringualale korterelamute rajamist ei kavandata. Planeeringus tagatakse haljaskoridor, mis kulgeb piki jõe äärt ja 70-80 m laiusena territooriumi keskosa läbiv haljaskoridor, mis ühineb Harku-Laagri maantee ja Alliku küla rohekoridoriga. Planeeritava maa-alaga külgneb 11401 Laagri-Harku teega ning alasse lõikub perspektiivne Juuliku-Tabasalu ühendustee lõik (Laagri ümbersõit). Ühendustee tehniline projekt „Juuliku - Tabasalu tee ühendustee lõigus kõrvalmaantee 11184 Alliku- Laagri- Hüüru kuni Instituudi tee" on koostatud 2013. aastal ning projekti realiseerimiseks on eraldatud Koru kinnistust transpordimaa krunt (Juuliku-Tabasalu tee L15, suurusega 3,33 ha). Detailplaneeringus on Juuliku- Tabasalu ühendustee tehnilise projekti lahendust muudetud – ühendusteelt on kavandatud täiendav juurdepääsutee Koru kinnistule (parempööre sisse-välja), parempööre Instituudi tee ja ühendustee vahelistele kruntidele, kergliiklejate ületus (jalakäijate tunnel), bussipeatused ning ette on nähtud likvideerida ajutine juurdepääs Koru tn 6a kinnistule. Juurdepääsu likvideerimine toimub peale detailplaneeringu kohaste teede väljaehitamist, tagades juurdepääsu kvartalisiseste teede kaudu. Lisaks juurdepääsule Juuliku-Tabasalu ühendusteelt on detailplaneeringus kavandatud moodustatud kruntidele täiendavad juurdepääsud Uuetoa teelt, Saueaugu teelt ja Kauri teelt. Mitmete juurdepääsude kavandamine vähendab ja hajutab nii olemasolevate elamukvartalite tänavate liikluskoormust kui ka riigimaantee liikluskoormust riigimaantee ja planeeritud tänavate ristmikel. Tänavavõrgustiku juurde ja pargialadele on planeeritud kõnniteed. Lõplik liikluskorraldus täpsustatakse ehitusprojektis. Tänava maa-alade laiused on planeeritud piisavaks, mis võimaldab perspektiivis kavandada ühistranspordipeatusi. Planeeringu koostamisel on arvestatud Saue valla uues üldplaneeringu ja Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringu kohase prioriteetsusastme kergliiklustee rajamisega, mis võimaldab ühendada omavahel planeeritavaid ja olemasolevaid kergliiklusteelõike. Kergliiklustee hakkab kulgema Laagri-Padula-Saue kergliiklusteelt üle Koru tn silla Koru planeeringualale ja seejärel Kotka tee elamupiirkonda. Planeeritud ala ulatuses tuleb projekteerida kergliiklustee laiuseks 3,5 meetrit.
Detailplaneeringu avalikustamine toimub 10.11.2015 kuni 24.11.2015 Saue vallamajas, Veskitammi 4, Laagri alevik, kus on võimalik tutvuda kinnistute detailplaneeringute materjaliga.

Saue Vallavalitsus algatas Alliku külas Koru kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiga muuta kehtiva detailplaneeringuga määratud kruntide piire, osaliselt maasihtotstarvet ning täpsutada ja täiendada ehitusõigust. Koru kinnistu asub Saue Vallavolikogu 28. jaanuari 2010. aasta otsusega nr 3 kehtestatud Laagri alevik ja Alliku küla Koru I, Koru V, Koru VI ja Laagri alajaama kinnistute detailplaneeringu koosseisus, millega kavandadati planeeringualale elamurajooni (ca 200 eluaseme) rajamist. Kokku kavandati planeeringualale 213 krunti (153 üksikelamu krunti, 4 ridaelamu krunti 19-le ridaelamuboksile, haridushoone krunt algkoolile ja lasteaiale, 1 krunt spordihoonele, 11 ärimaa krunti ja 22 transpordimaa krunti). Planeeritav maa-ala suurusega ca 74,0 ha asub Saue vallas, Laagri aleviku vahetus läheduses, Tallinna linnapiirist ca 1 km kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatakse täpsusta ja täiendada planeeringu lahendust, st kavandatakse detailplaneeringu uuendamist. Taotluse kohaselt soovitakse muuta osaliselt kehtiva detailplaneeringuga määratud kinnistute maasihtotstarvet, piire ning täpsustada ja täiendada ehitusõigust äri-, sotsiaal-, transpordi- ja ärimaade osas. Planeeringuga kavandatakse muuta ka elamuasemete arvu. Arvestades kehtivas planeeringus kajastatud tänavavõrgu, elamumaa ja sotsiaalmaa kruntide lahendust, oleks otstarbekas seda muuta. Elamumaa kinnistutele võib rajada vastavalt kehtivale üldplaneeringule kuni 2-korruselised üksikelamud, kahe korteriga elamud või ridaelamud. Planeeringualale korterelamute rajamine ei ole lubatud. Koru kinnistu jääb Pääsküla jõe kalda 50 meetrisesse piiranguvööndisse, kuhu hoonete rajamist ei kavandata.

Saue vald on arendajaga sõlminud lepingu, mis tagab elamurajooni  väljaehitamise kolmes etapis. 1. etapis hakatakse arendama olemasoleva Veskimöldre elurajooni kõrval asuvat piirkonda, kuhu on planeeritud 14 elamumaa ja 8 ärimaa krunti. Esmalt tuleb loomulikult välja ehitada infrastruktuur - vajalikud teed ning tehnovõrgud. Esimese ehitusjärjekorra teede väljaehitamise käigus rekonstrueeritakse Koru tänav planeeringualast kuni Instituudi teeni koos kergliiklusteega. Kõige varem saab infrastuktuuri rajamisega alustada järgmisel- 2011. aastal, reaalne elamuehitus nihkub ilmselt veelgi aasta võrra. Elamurajooni on planeeritud  ka lasteaed. Arendajaga on sõlmitud leping, mis kohustab teda oma vahenditega rajama planeeringualale lasteaia ja selle tasuta vallale üle andma.  Lasteaed on kavandatud 2. ehitusetappi, mille võimalikuks alguseks prognoositakse 2013-2014. aasta. 

Kehtestati Laagri aleviku ja Alliku küla Koru I, Koru V, Koru VI ja Laagri alajaama kinnistute detailplaneering, millega muudetakse osaliselt Saue valla üldplaneeringut. Planeeringuga on ära määratud Juuliku-Tabasalu maantee ja liiklussõlmede asukohad planeeringualas, planeeringuala on jagatud elamu-, äri-, tootmis- ja liiklusmaa kruntideks, lahendatud on juurdepääsuteed, parkimine ja territooriumil liikluskorraldus ning määratud kruntidele hoonestustingimused ja ehitusõigus.

Saue Vallavalitsus teatab, et 10.07.2009 kuni 07.08.2009 kella 8.00-16.30 (kolmapäeviti kuni 18.30-ni ja reedeti kella 14.00-ni) toimub Saue vallamajas, Veskitammi tee 4 Laagri aleviku ja Alliku küla Koru I, Koru V, Koru VI ja Laagri alajaama kinnistute detailplaneeringu avalik väljapanek. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada planeeritavatele Koru I, Koru V, Koru VI ja Laagri alajaama kinnistutele terviklik elukeskkond ca. 200 perekonnale (159 üksikelamu krunti, 4 ridaelamu krunti 38-le ridaelamuboksile, haridushoone krunt algkoolile ja lasteaiale, 11 ärimaa krunti ja liiklusmaa krundid). Planeeringuga on antud lahendus heakorrastusele ja haljastusele ning lahendatud juurdepääsud ja parkimine. Lisaks elamutele on antud alale planeeritud ka algkool, lasteaed, kauplus, spordikeskus ning jõeäärsesse rohealasse väike kohvik/raamatukogu. Pääsküla jõe piiranguvööndisse (ulatusega 100m) on planeeritud peamiselt rohekoridor koos kergliiklusteedega jõe ääres jalutamiseks, koerte jalutusväljak, kohvik-raamatukogu krunt, ja osaliselt elamukruntide hoonestamata alad. Pääsküla jõe ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringuga ette ei nähta. Metsaaladel on arvestatud ehituskeeluvööndi ulatusega 100m, mujal on ehituskeeluvööndi ulatus 50m. Planeeritava alaga külgneb olemasolev Harku-Laagri II klassi maantee ning alasse lõikub perspektiivne Juuliku - Tabasalu maantee koridor, millele on käesolevas planeeringus eraldatud omaette teemaa krunt. Perspektiivse maantee lahenduseks on tänaseks kaks erinevat lahendusvarianti, millest kumbki ei ole veel lõplik ning seetõttu on planeeringuga ette nähtud vaid teemaa koridor koos võimalike aladega mahasõduteede kavandamiseks. Esimeses järjekorras tuleb arendada avamaad ning praegu metsastatud alad jätta viimaseks, sealjuures enne hoonestamist rajatakse ühendusteed ja muu infrastruktuur (vee-, side-, elektritrassid, tänavavalgustus).