(*)AS Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõte kavandab uuringute läbiviimist, et välja selgitada, kuhu Eesti vetes riigile kuuluvatele aladele, lisaks teiste arendajate poolt kavandatud parkidele, on otstarbekas paigutada kuni 1 GW koguvõimsusega vette rajatud tuuleparke. Iga eraldiseisva pargi tehniliselt optimaalseks installeeritud võimsuseks kujuneb 200 – 300 MW kogumaksumusega 440 kuni 660 mln eurot. Perspektiivsete aladena on Eesti Energia ära märkinud 3 asukohta Liivi lahes, 2 Läänemeres, 3 Soome lahes ja 3 Peipsi järves. Nimetatud pargid läbivad keskkonnamõjude hindamise ja majandusnäitajate arvutused. Tuuletingimustest sõltuvalt kujuneb optimaalseks kauguseks rannikust vähemalt 10 km. Oluline on ka hoolduslaevade baassadama kaugus tuulepargist ja piirkonna oluline lainekõrgus, mis on Liivi ja Soome lahtedes 2 korda väiksem kui Läänemeres. Taastuvenergia Ettevõte eelistab reservjaamade tehnilise alternatiivina kaaluda biodiiselelektrijaamade pargi ja hüdroakumulatsioonijaama rajamist, et mitte suurendada süsinikdioksiidi heitmeid. Meretuulikute tüüpvundamendiks sobib suure läbimõõduga monovai, mis rammitakse ilma heljumi tekkimiseta merepõhja ning ümbritsetakse maakividest kraega, et kaitsta vaia ümbrust põhjahoovuste eest. Elektrikaablid süvistatakse merepõhja, kus nad ei jää ette ankrutele või põhjatraalnootadele. Tuulikute rajamisele eelnevad põhjalikud keskkonnauuringuid. Tuulikute rajamisel tuleb jälgida, et Läänemere, Liivi lahe, Soome lahe ja Peipsi järve kalade kudemistingimused ei halveneks või et kalad ei hakkaks mingil põhjusel vältima tuulikutega piirkondi.