2023 spalio 05
Transpordiamet teavitab riigitee 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu–Tori vahelise silla ja ühendusteede eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. KMH on algatatud Transpordiameti 17.02.2021 otsusega nr 1.1-2/21/19.
Projekti eesmärgiks on riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru (Tammiste) ja riigitee 59 Pärnu-Tori (Sindi) vahelise silla ja ühendusteede (Pärnu suur ümbersõit km 11,2-12,5) parima lahenduse väljaselgitamine ja eelprojekti koostamine. Tegemist on perspektiivse Pärnu suure ümbersõidu lõiguga, mille koridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavas teemaplaneeringus „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0". Projektiga nähakse ette teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul. Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakond, Tori vald, Sindi linn ja Kiisa küla.
Kavandatava tegevuse arendaja on Transpordiamet (aadress Valge 4, 11413 Tallinn). Kontaktisikuks eelprojekti puudutavates küsimustes on Transpordiameti planeerimise osakonna projektijuht Ave Kallo (e-post ave.kallo@transpordiamet.ee, tel 55944304).
Otsustaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn). Kontaktisikuks KMH menetlust puudutavates küsimustes on Transpordiameti planeerimise osakonna keskkonna peaspetsialist Kristi Olt (e-post: kristi.olt@transpordiamet.ee, tel 5208169).
Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ (juhtekspert ja kontaktisik Eike Riis, aadress: Laki põik 2, 12919, Tallinn, e-post eike.riis@skpk.ee, tel 5011548).
KMH aruande ja eelprojektiga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal kuni 09.10.2023 digitaalselt https://pilv.mkm.ee/s/LPW7aEUyr8bacYT .
Avaliku väljapaneku ajal saab KMH aruande kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid arendajale/otsustajale (Transpordiamet, e-post info@transpordiamet.ee).
KMH aruande avalik arutelu toimub 11.10.2023 algusega kell 17.30 Sindi Gümnaasiumis (aadress Kooli 9, Sindi, Tori vald).
2021 balandžio 13
14. aprillil 2021 alustatakse Rail Baltica raudteesilla projekteerimise raames Pärnu jõe geotehnilise uuringuga. Uuringud on eelduseks ohutu ja optimaalse vundeerimislahenduse leidmiseks. Ligi kaks nädalat kestvate tööde käigus selgitatakse välja Pärnu jõe põhja aluskihtide geotehnilised omadused. Geotehnilise uuringu jaoks tehakse Pärnu jõe põhja kaks puurauku, et välja selgitada jõe aluspõhja geotehnilised omadused. Uurimistöid tehakse olemasoleva Papiniidu raudteesilla pealt. Tööde teostamiseks viiakse olemasolevalt raudtee sillalt mõlemas kaldapoolses avas terashülsid jõepõhja. Terashülsid paiknevad olemasolevatest sillasammastest ligikaudu 5 m kaugusel. Terashülsside asukohad tähistatakse signaaltuledega sõudepaatidega.
Töid teostab Hispaania geotehniliste uuringute ettevõte GEOPROVI, Geotecnia y Sondeos, SL.
2016 gruodžio 05
Pärnu Maavalitsus teatab Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamisest. Pärnu maavanem võttis vastu Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” ning korraldab maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avaliku väljapaneku. Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on leida sobivaim asukoht Rail Balticu trassi koridorile Pärnumaal, alates Rapla maakonna piirilt kuni Eesti Vabariigi piirini. Analoogset planeeringut koostatakse ka Harju ja Rapla maakondades. Samuti toimub uue rahvusvahelise raudtee planeerimine Lätis ja Leedus. Rail Balticuga luuakse uus ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid, Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.
Rail Balticu trassi koridori määramisel analüüsiti erinevaid asukohti ja võrreldi alternatiive kriteeriumigruppide lõikes: inim- ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus, sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu. Põhjaliku analüüsi käigus selgitati välja parim võimalik trassikoridor, kus osutusid otsustavateks teguriteks kohaliku eluolu ja majandustegevuse hoidmine ning tasakaalustatud arengu jätkamine, Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemine, trassi kulgemine majapidamistest kaugemal ja strateegilise, regionaalset arengut soodustava Pärnu linna ühendamise võimalust arvestades. Valitud trassikoridor annab ka võimaluse korraldada tulevikus raudteel kohalikku rongiliiklust suunal Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia. Maakonnaplaneeringutega Pärnu, samuti Rapla ja Harju maakondades planeeritakse uus Rail Baltic raudteeliin mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisena, lahenduste põhjal toimub Rail Balticu Euroopa standardse rööpmelaiusega (1435 mm) avaliku raudtee projekteerimine ja rajamine Eesti piires.
Rail Balticu trassi koridori pikkus Pärnumaal on 109 km. Eelistatud trassikoridor kulgeb läbi Pärnu linna ning Vändra, Tootsi, Tori, Are, Sauga, Tahkuranna, Paikuse, Surju, Saarde ja Häädemeeste valdade. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, kus on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee kaitsevöönd (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruum, mis võib osutuda vajalikuks juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Pärnu linnas ja Tahkuranna valla Reiu külas, kus trass kulgeb endise Pärnu-Riia raudtee asukohas, on trassikoridori laiuseks määratud 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on oluliselt madalam 120 km/h.
Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis on koostatud trassikoridoride kohalike omavalitsuste kaupa ja kogu maakonda haaravast Rail Balticu trassi joonisest.
Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.
Strateegilise planeerimisdokumendi lähteülesande ja KSH programmiga on võimalik eelnevalt tutvuda Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek toimub alates 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016. aastal.
Digitaalsed planeeringumaterjalid on kättesaadavad Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/rail-balticu-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine ja Rail Baltic projekti portaalis http://railbaltic.info/et/materjalid.
Paberkandjal planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Pärnu maavalitsuses, Pärnu linnavalitsuses, Häädemeeste, Saarde, Surju, Paikuse, Tahkuranna, Sauga, Are, Tori, Tootsi ja Vändra vallavalitsuses tööpäeviti tööajal. Ülejäänud maakonna omavalitsustes, mida Rail Balticu trass ei läbi, on planeeringu materjalidest võimalik paberkandjal tutvuda seletuskirja ning Pärnu maakonda haarava Rail Balticu trassi joonisega. Paberkandjal materjalid on kättesaadavad alates planeeringu avalikust väljapanekust.
KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Kogu avaliku väljapaneku kestel (kuni 29.12.2016) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, 80088 Pärnu või e-postiga aadressile: info@parnu.maavalitsus.ee.
KSH programmi avalik arutelu toimub Avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud toimuvad ajavahemikul 23. – 26. jaanuar 2017 järgmiselt:
23.01.2017 kell 12.00 Sauga noortekeskuses (Sauga alevik, Põõsalinnu 2);
23.01.2017 kell 16.00 Suigu seltsimajas (Are vald, Suigu küla);
24.01.2017 kell 12.00 Tori rahvamajas (Tori alevik, Võlli tee 4);
24.01.2017 kell 16.00 Kaisma rahvamajas (Vända vald, Kergu küla).
25.01.2017 kell 12.00 Surju rahvamajas (Surju küla, Surju vald);
25.01.2017 kell 16.00 Paikuse vallamajas (Paikuse alev, Pärnade pst 11);
26.01.2017 kell 12.00 Häädemeeste seltsimajas (Häädemeeste alevik, Suurküla 4);
26.01.2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Pärnu linn, Akadeemia 2).
Pärnu Maavalitsus
2013 rugpjūčio 02
Pärnu maavanem 29. juuli 2013 korraldusega nr 399 algatas Pärnu maakonna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades algatas Vabariigi Valitsus 18. juuli 2013 korraldusega nr 337.
Pärnu maakonna planeering on kehtestatud 21.12.1998. Kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamist ja täiendamist on korraldatud siiani teemaplaneeringute kaudu ("Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, "Sotsiaalne infrastruktuur” ja "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0").
Eesti riigi eesmärgiks on ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Riigi üldised huvid võetakse aluseks nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil otsuste langetamisel. Kõigis maakondades uute planeeringute algatamise eesmärgiks on asetada planeerimine kogu riigis ühtsetele alustele arvestades riigi huve, vahepealse kiire majandusarengu perioodil saadud kogemusi ja lisandunud planeerimisalast oskusteavet.
Pärnu maakonna planeeringut koostab ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Pärnu Maavalitsus (Akadeemia tn 2, Pärnu). Maakonnaplaneeringu kehtestamise pädevus on Pärnu maavanemal, planeering peab valmima 2015. aasta lõpuks.
Maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korraldustega ning planeeringu koostamise käigu ja dokumentidega on võimalik tutvuda Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/et/maakonnaplaneering. Täiendavat infot on võimalik küsida Pärnu Maavalitsuse planeeringute talitusest, Tiiu Pärn, tel 447 9761 ja e-post tiiu.parn@mv.parnu.ee.
