Riigihalduse minister Riina Solman esitab neljapäeval valitsusele kinnitamiseks Tallinna ringraudtee rajamise riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) täiendatud eelnõu.
Tallinna ringraudtee eesmärk on luua võimalus Paldiski-suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast ning Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine, selgub eelnõust.
Eelnõu on nüüdseks läbinud kaks kooskõlastusringi. Mullu detsembris kooskõlastamiseks esitatud eelnõu versioonile tuli muudatusettepanekuid, mille alusel suurendas riik eriplaneeringu ala ning täiendas eelnõu seletuskirja. 12. jaanuaril läks kooskõlastusele eelnõu uus versioon, millele parandusettepanekuid enam ei esitatud.
Samuti on eesmärk võimaldada uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Assaku-Luige-Tänassilma-Saue-Keila-Paldiski/Turba, aga perspektiivis ka Haapsalu/Rohuküla suunal, mis võimaldab töörännet elu- ja töökoha vahel ning parandaks ühtlasi lennujaama, Rail Balticu reisiterminali ning muude teenuste ja töökohtade kättesaadavust, mis täna on kättesaadavad üldjuhul ainult isikliku sõiduautoga.
Lisaks asukoha alternatiividele valitakse riigi eriplaneeringu käigus ka tehnoloogiline alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520-millimeetrise rööpalaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk, või 1435-millimeetrise rööpalaiusega, nagu varem kavandatud Rail Balticu raudtee. Valikul arvestatakse kogu Eesti rööpmelaiuse muutmise perspektiivi.
Tallinna ringraudtee võimalikud põhimõttelised alternatiivid on ette nähtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks.
Planeeringu koostamise maksumus ja ajaline kestus täpsustuvad planeerimisprotsessis. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on kuus aastat.

Harjumaa omavalitsused esitasid valitsusele taotluse Tallinna ringraudtee eriplaneeringu algatamiseks. Ühtlasi kinnitasid asjasse puutuvad omavalitsused ja ettevõtjad koostöölepinguga, et kaasrahastavad eriplaneeringu koostamist 1,3 miljoni euroga ja hoiavad seni maa sihtotstarbeliselt raudtee tarbeks.
Riigi eriplaneeringuga hinnatakse ringraudtee mõjusid ja pannakse paika lõplik trassivariant. Põhimõtteliselt algab raudtee Muuga sadamast ja möödub vastavalt planeeringule Ülemiste järvest kas põhja või lõuna poolt. Seejärel läbib trass pealinna lõunapoolsed vallad ja jõuab lõpuks Paldiskisse.
Tallinn saaks viia raudteekaubajaamad linnast välja. Eriplaneerigu koostamisele peaks kuluma seitse aastat, seega raudtee ehitamine, valmimisaeg ja maksumus selgub tulevikus.
11 partnerit kinnitasid, et nad on valmis seitsme aasta jooksul eriplaneerigut rahastama 1,3 miljoni euroga. Riik peaks lisama 2,1 miljonit.
Ministeeriumid annavad taotlusele oma hinnangu ja alles seejärel tehakse valitsusele ettepanek riigi eriplaneeringu algatamiseks.
Planeeringu rahastamise otsus tehakse vabariigi valitsuse poolt koos plaeeringu algatamisega.

Linnavalitsus otsustas kaasrahastada Tallinna ringraudtee eriplaneeringu koostamist, et luua olemasolevate 1520-millimeetrise rööpmelaiusega raudtee vahele ühendus, mis lubaks kaubarongid suunata kesklinnast eemale. Tallinna linnavalitsus otsustas Tallinna ringtee riigi eriplaneeringut kaasrahastada 675 000 euroga kuni aastani 2028.
Tallinna ringraudtee projekti eesmärk on ehitada uus raudteelõik Paldiski suuna ja Tallinnast ida poole jääva raudteelõigu vahele. Pärast ringraudtee rajamist jõuaksid Paldiski poolt tulevad kaubarongid Ülemistele või Muugale, nii et neil ei oleks tarvis läbida Tallinna kesklinna. Ühtlasi saaksid kiiremini lõpetada oma töö Kopli ja Ülemiste kaubajaam, millega kaob ruumiline barjäär Kalamaja ja Pelgulinna ning Ülemiste City ja Lasnamäe tööstusala vahel. Kaubajaamade likvideerimine on eelduseks tänapäevase mitmekesise linnaruumi tekkimisele. Loodetakse, et pärast eriplaneeringu koostamist jõutakse võimalikult kiiresti ringraudtee ehitamiseni.
Pärast Ülemiste piirkonna kaubarongiliiklusest vabastamist on võimalik kujundada see ümber planeeritud Rail Balticu reisiterminaliga tekkivaks Eesti väravaks.
Lisaks Tallinna linnale on kinnitanud ühist huvi planeerida Tallinna ringraudtee rajamise võimalusi ja valmisolekut osaleda kaasfinantseerijatena Tallinna ringraudtee ruumilahenduse väljaselgitamisel Harjumaa omavalitsustest veel Keila linn, Lääne-Harju vald, Rae vald ja Saue vald ning ettevõtetest Mainor Ülemiste AS, AS Technopolis Ülemiste, Ülemiste Center OÜ, AS Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadam AS.
Eriplaneeringu koostamise kogumaksumuseks on aastani 2028 kavandatud 3,4 miljonit eurot, millest 2,1 miljonit eurot katab Rahandusministeerium ja ülejäänu koostööpartnerid.
Riigi eriplaneeringu algatab, võtab vastu ja kehtestab vabariigi valitsus.