Kohila paberivabriku ajalooline hoone on viimase 25 aasta jooksul seisnud suuremas osas tühjana. Seetõttu tellis Kohila Vallavalitsus koostöös teise omanikuga Paberitehas OÜ ehitise auditi ja arenguplaani koostamise. Lisaks vallaametnikele ja eraomanikule osalesid projektis viimastel aastatel paberivabriku hoones tegutsema hakanud MTÜ Kohila Paberivabrik ja MTÜ Vabakond inimesed. Auditi koostas OÜ Projektibüroo ja arenguplaani OÜ Cumulus Consulting.
Praegu ei ole hoone seisukord hea, korrastamata osades viibimine on ohtlik ja keelatud. Ehitise auditi koostamisel selgus kokkuvõtlikult, et hoone tervikuna ega korsten otseselt varisemisohtlikud ei ole. Siiski enamikku ruumidest ei ole ilma suuremate ehitustöödeta võimalik kasutusele võtta. Kasutuskõlbulikumad ruumid paiknevad ebasobivalt vaheldumisi kõlbmatute ruumide ja keldritega. Ruumide kasutuselevõtuks tuleb täiesti uutena rajada veevarustuse, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemid ning ventilatsioon. Samuti on vaja hoone ümber parandada juurdepääsuvõimalusi nii jalakäijatele kui sõidukitele. Arenguplaani käigus sõnastati muuhulgas tulevikuvisioon, mis näitab kõige käegakatsutavamate valdkondade sihte: Kohila Loomevabrik on isemajandavalt toimiv omanäoline keskus (loome)ettevõtluseks, ringmajanduseks ja sündmusteks. See tähendab, et hoones saaksid tulevikus renditavatel tööpindadel tegutseda väikeettevõtjad ja kontoritöötajad teha kaugtööd. Loome- jt ettevõtetele tekib võimalus kasutada väiksemaid ateljeid-kontoreid. Seal võiksid võimalusel olla seminari-, näituste- ja kogukonnaruumid, parandus- ja taaskasutuse töökojad, kohvik ja perspektiivis sündmuskeskus.
Hoone pinnaga 4200 m² on antud asukohas selliste plaanide jaoks ilmselt liiga suur, seega kogu hoonekompleksi hoida ega konserveerida ei ole mõistlik ega võimalik. Arenguplaani järgi on kavas ümberehitusega säilitada eeskätt vanemad osad, mis on ajalooliselt väärtuslikumad ja jõe poolt vaadatuna miljöö mõttes huvitavamad. Lammutada võiks hiljem juurde ehitatud osad -  väljasopistused jõepoolsel fassaadil ja üldilmet negatiivselt mõjutav kolmas korrus. Samuti kuuluvad lammutamisele tõenäolisemalt hoone põhjaküljel olevad kehvas tehnilises olukorras olevad suured ruumid (endine katlaruum ja selle kõrval), mille kordategemine ei ole eelkõige finantsiliselt jõukohane. Osaline lammutamine võimaldab saavutada algupärasema välisilmega realistlikult toimiva korrastaud hoonestuse.
Võimalik, et arengu edasiseks juhtimiseks on mõistlik asutada sihtasutus.