15 января 2009
Tallinna ja Helsingi linnavalitsused taotlesid ühiselt ligi 12,5 miljonit krooni eurorahasid kahe pealinna vahele plaanitava tunneli tasuvusuuringu läbiviimiseks, kuid euroliit vastas taotlusele eitavalt. Soomepoolne projektipartner süüdistab meedia vahendusel tekkinud olukorras Eesti sisepoliitilist olukorda, kuna Tallinna linnavalituse ja vabariigi valitsue vaheliste lahkhelide tõttu jäi majandusminiteeriumipoolne toetus rahataotlusele saamata. Soome vastav ministeerium avaldas porjektile igakülgset toetust. Linnavalitsuste ühine otsus on, et tunneliprojektiga minnakse edasi ning asutakse otsima erinevaid alternatiivvariante, kas leitakse vahendeid linna eelarvest või esitatakse EL strukuuridele uus taotlus.
09 июня 2008
Tallinna ja Helsingi linnavalitsuste ühine töögrupp valis Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli tasuvuse eeluuringu teostajaks ühispakkumise teinud ASI Consult OÜ ja mittetulundusorganisatsioon Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Leping loodetakse allkirjastada 23. töönaädala jooksul ja eeluuringu koostamisajaks on kavandatud 5 nädalat. Eeluuring käsitleb merealuse raudteetunneli mõju piirkondlikule arengule - majandusstruktuurile, kaubandusele, rahvastikule, tööjõu liikumisega seotud üldisele sotsiaalmajanduslikule arengule ja elamuehitusele, piirkondlikule tööjaotusele, mõjusid olemasolevatele transpordisüsteemidele, seoseid RailBalticaga, mõjusid transpordifirmadele ning praegusetele reisijate- ja kaubavoogudele. Samuti soovitakse saada esialgset hinnangut raudteetunneli maksumuse kohta.
Linnad kavatsevad taotleda tunneli teostatavusuuringu tegemiseks Euroopa Liidu raha. Hinnanguliselt läheb teostatavusuuring maksma 500.000-800.000 eurot ehk 7,8-12,5 miljonit krooni.
07 апреля 2008
Helsingi ja Tallinna linnapead allkirjastasid protokolli, mille alusel peavad linnad merealuse raudteeühenduse teostatavusuuringu tegemist väga oluliseks. Kokkuleppe kohaselt esitavad mõlemad linnad mais taotluse, et kaasata teostatavusuuringu tegemiseks Euroopa Liidu raha. Uuringu eeldatav maksumus on 500 000-800 000 eurot ehk 7,8-12,5 miljonit krooni. Kumbki linn on valmis tasuma 100 000 eurot ehk 1,56 miljonit krooni, ülejäänud raha soovitakse saada Euroopa Liidust. Samuti lepiti kokku ühise abilinnapeade juhitud ettevalmistava töörühma moodustamises, millesse kuuluvad mõlema linna spetsialistid. Esimene töörühma kohtumine on Helsingis aprilli esimesel poolel. Tunneli maksumuse osas pole täpsemaid uuringuid läbi viidud, kuid oletatavastu võib see ulatuda 31-47 miljardit kroonini.
25 июня 2007
Tallinna ja Helsingi linnapead kohtusid Helsingi-Tallinna merealuse raudteeühenduse asjus ning otsustati alustada tasuvusanalüüsi kuidas oleks võimalik ühendada kahe linna traudteetransport ühtsesse süsteemi ja kuidas juurutada selle tarbeks turistidele ühtne piletite süsteem.
20 ноября 2006
Helsingi-Tallinna raudteeühendus Rail Baltica võimaliku lõppeesmärgina on lähiajal taas päevakajaliseks kujunenud. Helsingi ühendust Balti riikide ja Poola kaudu Lääne-Euroopa raudteesüsteemiga, peeti Rail Baltica projekti algaastail utoopiliseks. Käesoleva aasta sügisest on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine Viimsi valla territooriumil, mille ühe võimaliku osana käsitletakse ka kiirraudtee koridori määramist. Raudtee asukohavaliku aluseks on Soome firma Helsinkin-Tallinnan Rautatietunneliyhtisys OY poolt 1990. aastate algul läbi viidud uuring.
Käesoleva ajani on lahtine, kas Rail Baltica saaks alguse Tallinnast või Helsingist. Taani firma Cowi poolt koostatav tasuvusuuring peaks valmima hiljemalt aasta lõpuks.
