AS Narva Elektrijaamad kuulutab välja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumise EPC (projekteerimisele, seadmete ostmisele ja montaažile) projekt: \'Narva Elektrijaamade kütuse ettevalmistamise seadmete renoveerimine\' Hanke iseloomustus: a)Üldine. Projekti eesmärgiks on efektiivse ja töökindla kütuse ettevalmistamise süsteemi väljatöötamine, et tagada purustatud kütuse nõutavat fraktsioonilist koosseisu. Tööde maht sisaldab uute purustusseadmete paigaldamist kütuse etteandeliinidel nr.2 Balti ja Eesti Elektrijaamas, Narvas, Eestis. Projekt tuleb teostada \'võtmed kätte\'projektina.Tööde üleandmise tähtaeg on 15. jaanuar 2005.a. (tähtaeg täpsustatakse läbirääkimiste käigus). b)Taust. AS Narva Elektrijaamad (NEJ) moodustati 1999 a. Balti Elektrijaama (Balti EJ) ja Eesti Elektri-jaama (Eesti EJ)baasil. Balti- ja Eesti EJ on maailma suurimad põlevkivielektrijaamad põlevkivi tarbimisega ca 9.5-10 milj. tonni aastas.Balti EJ asub Kirde-Eestis 5 km kaugusel Narva linnast olles üks maailma suurimaid elektrijaamu. Elektrijaama plokid anti käiku aastatel 1959 -1966. Kokku seati üles 26 energeetilist katelt ja 14 auruturbiini koguvõimsusega 1624 MW. Seoses elektrijaama seadmete füüsilise kulumisega ning karmistuvate keskkonnanõuetega on tänaseks osa vanemaid seadmeid tööst välja viidud ning jaama elektriline võimsus on vähenenud 1090 MW-ni. Eesti EJ, paigaldatud elektrilise võimsusega 1610 MW, asub Kirde-Eestis 25 km kaugusel Narva linnast . Eesti EJ-s on üles seatud kaheksa 200 MW vaheülekuumendusega energiaplokki, millised anti käiku aastatel 1969-1973.Mõlemas elektrijaamas on kasutusel otsese sissepuhumisega tolmpõletuskatlad.NEJ-s on praegu renoveerimisel kaks 200 MWe energiaplokki: Eesti EJ plokk 8 ja Balti EJ plokk11. Töid teostab EPC projekti peatöövõtja Foster Wheeler Energia OY. Tööde mahtu kuulub nelja katla asendamine uute CFB (tsirkuleeriv keevkiht) tüüpi kateldega. Nende plokkide käivitamine on planeeritud 2004. aastal. c.Projekti ulatus.Projekt hõlmab Balti EJ kütuse etteande süsteemi nr.2 ja Eesti EJ kütuse etteande süsteemi nr. 2 uute kütuse ettevalmistusseadmete paigaldamist, mis vastaksid etteantud tingimustele.Balti EJ kütuse etteande süsteemil nr. 2 on kaks paralleelset üheastmelist purustussüsteemi: kasutatakse haamerpurusteid tootlikkusega 1500 t/h igaüks.Eesti EJ kütuse etteande süsteemil nr. 2 on kaks paralleelset kaheastmelist purustussüsteemi: esimeses purustusastmes kasutatakse hammas-valtspurusteid tootlikkusega 1000 t/h igaüks ning teises purustusastmes kasutatakse haamerpurusteid tootlikkusega 1500 t/h igaüks.d.Tarne maht. Tarne peab sisaldama Balti EJ kütuse etteande liini nr.2 ja Eesti EJ kütuse etteande liini nr.2 kogu vajaliku seadmestiku, töö ja moderniseerimised, mis on suunatud tarnepiirides tarnitava kütuse ettevalmistamise seadmete korralikuks, töökindlaks ja kõrgeffektiivseks käiduks järgneva 20 aasta jooksul. Tarnija on vastutav täielikult funktsioneeriva süsteemi ja seadmestiku tarne eest. Kõik tööd, materjalid ja seadmed, mis on vastavuses tenderi dokumentatsiooni või tööstuses kehtivate heade tavadega, et saavutada nõutud resultaate, peavad olema kasutatud ja rakendatud. Kontraktor on kohustatud tegema kõik ühendused, millised on vajalikud tarnepiires olevate seadmete ühendamiseks elektrijaama seadmetega. Selle projekti põhitööde maht sisaldab: ▫ Uute kütuse ettevalmistamise seadmete paigaldamine vastavuses pakutud tehnoloogilise kontseptsiooniga asendamaks olemasolevaid purustusseadmeid. Uus tarnitav süsteem peab asendama järgmisi olemasolevaid seadmeid: kahte haamerpurustit Balti Elektrijaamas; kahte esimese astme hammas-valtspurustit Eesti Elektrijaamas; kahte teise astme haamerpurustit Eesti Elektrijaamas. Projekti tööde maht peab samuti sisaldama järgnevaid töid, (see loetelu ei ole limiteeritud): üld- ja detailprojekteerimine, seadmete valmistamine, seadmete ühendamine kütuse etteande tehnoloogilise süsteemiga (mehaanika, elektriosa ja mõõtmised ning automaatika), käivitamine, treening ja dokumentatsioon. Pakkumismenetluses osalemiseks esitada kirjalikud taotlused aadressil: Sepa 4, Narva 20306, hiljemalt 10. september 2003 kell 12.00. Taotlejate kvalifitseerimise tingimused ja nõuded ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumismenetluses osalemise kirjalikule taotlusele lisada taotlejate kvalifikatsiooni hindamiseks. Kvalifitseerimise tingimused ja nõuded: 1. Taotlejad peavad omama selget firma struktuuri ja tugevat majandustegevust ning nad peavad vastama järgmistele kvalifitseerimise tingimustele, et osaleda pakkumisel: Finantskriteeriumid: a.Taotlejate (või nende garanteeriva emafirma) aastatulu viimase kolme aasta jooksul peab ületama 15 000 000 (15 miljonit) Eurot aastas. b.Taotleja, selle emafirma ja filiaalid, kes osalevad töös, peavad olema maksejõulised ning nende vastu ei tohi olla algatatud pankrotimenetlust. 2.Tehnoloogiaalase kogemuse kriteeriumid: a.Taotleja peab olema tunnustatud kütuse purustusseadmete tootja või nende litsenseeritud tarnija. b.Taotleja peab olema viimase viie aasta jooksul edukalt projekteerinud, ehitanud ja käiku andnud kütuse purustusseadmeid summaarse tootlikkusega vähemalt 15 000 t/h, sealhulgas vähemalt viis kütuse purustusseadet ühikvõimsusega vähemalt 1000 t/h. 3.Võtmed kätte ehituse- projekteerimise projektide kogemus: Taotleja poolt esitatud \'võtmed kätte\' EPC projekteerimis- hanke- ja ehituslepingu täitja peab olema viimase viie aasta jooksul edukalt realiseerinud vähemalt kolm \'võtmed kätte\' elektrijaamade kütuse purustusseadmete tarne projekti. Andmed esitada tuleva informatsiooni kohta: 1. Taotleja peab esitama Ostjale vabas vormis kirjaliku taotluse pakkumismenetluses osalemise soovi kohta, kinnitades, et ta on kompetentne ja soovib projekti teostada. Samuti tuleb kinnitada esitatud dokumentide õigsust ja kehtivust. Kommunikatsiooni loomiseks Taotlejaga palutakse esitada Taotleja kontaktisikute nimed, aadressid ,e-postid ning telefoni/faksi numbrid. Andmed esitada tulevate dokumentide kohta: 1.Taotlejal palutakse kirjeldada nende juriidiliste firmade struktuure (kaasa arvatud garanteeriv emafirma, kui võimalik siis nii Eestis kui väljaspool asuv), millised on kaasatud tööde teostamisse või garantiide andmisele, välja arvatud juhul kui garantiiandjaks on pank. 2.Taotleja viimase kolme aasta auditeeritud finantsaruanded (kasum, bilanss ja rahavoog). 3.Deklaratsioon selle kohta, et Taotleja, tema emafirma ja filiaalid, kes osalevad töös, on maksejõulised ning nende vastu ei ole algatatud pankrotimenetlust. 4. Loetelu Taotleja poolt viimase viie aasta jooksul projekteeritud, ehitatud ja käiku antud kütuse purustusseadmete kohta. Loetelu peab sisaldama projekti nime, omaniku nime, asukoha, purustusseadmete suuruse ja arvu, põhiparameetrid ja purustatava kütuse liigi ning kasutatud tehnoloogia. 5.Loetelu antud projekti realiseeriva organisatsiooni poolt viimase viie aasta jooksul realiseeritud elektrijaamade kütuse purustusseadmete \'võtmed kätte\' EPC projektidest. Loetelu peab sisaldama projekti nime, omaniku nime, asukoha, purustusseadmete suuruse ja arvu, siseneva ja väljuva kütuse parameetrid ja purustatava kütuse liigi ning kasutatud tehnoloogia. Informatsioon kütuse kohta: Elektrijaamade kütuseks on põlevkivi, mida kaevandatakse AS Eesti Põlevkivi kaevandustes ja karjäärides. Kütuse transport elektrijaamadesse toimub 60 tonniste raudteevagunitega. Eesti põlevkivi on madala kütteväärtusega (8.4-8.6 MJ/kg) ning suure tuhasisaldusega (kuni 46 %) kohalik kütus. Tarnitava põlevkivi maksimaalne tükisuurus Balti EJ-le on 200 mm ja Eesti EJ-le 400 mm. Eesti põlevkiviladestis ei ole mitte homogeenne materjal, vaid koosneb vaheldumisi paiknevatest põlevkivi- ja lubjakivikihtidest. Seejuures põlevkivikihid sisaldavad ka lubjakivimoodustisi, lubjakivi aga omakorda mõningal määral orgaanilist ainet. Lisaks sellele sisaldab põlevkiviladestis veel liiv-saviosa, mis aga omaette kihte ei moodusta, vaid paikneb peeneteralise lisandina nii põlevkivi- kui ka lubjakivikihtides. Lubjakivi sisaldus kütuses oleneb kaevandamistehnoloogiast ja võib kõikuda suurtes piirides. Kütusetükkide suurus kõigub, olenevalt tarnitava põlevkivi klassist vahemikus 0-400 mm. Eesti põlevkivistandardi kohaselt võib klassides kuni 5% ulatuses esineda ka suuremaid tükke, mille maksimaalsuurus ei ole standardiga piiratud. Seejuures üksikud kütusetükid, olenemata nende suurusest, ei kujuta endast alati puhast ainet (kas põlevkivi orgaanilist osa (kerogeeni) või lubjakivi), vaid küllaltki palju on ka heterogeenseid tükke, milledes ülalnimetatud komponentide sisaldus võib kõikuda vägagi suurtes piirides (praktiliselt 0-100%). Põlevkivi täpsemaks iseloomustamiseks vaadeldakse põlevkivi massi tavaliselt kolmest põhikomponendist koosnevana. Nendeks põhikomponentideks on: orgaaniline osa, karbonaatne osa ja liiv-saviosa. Karbonaatse osa sisaldus elektrijaamadele tarnitavas põlevkivis võib kõikuda vahemikus 30-50%, ja liiv-saviosa sisaldus 21-32%. Mis puudutab mineraalsete lisandite koostist, siis karbonaatne osa koosneb põhiliselt kaltsiidist (CaCO3 ~ 84%) ja dolomiidist (CaMg(CO3)2. ~ 16%). Liiv-saviosa peamisteks komponentideks on SiO2 ~ 23%, FeS2 ~ 9%, K2O·Al2O3·6SiO2 ~ 28% ja mitmesugused savimineraalid. Põlevkivi iseloomustab veel asjaolu, et selle peenendamisel näiteks tavalistes haamerveskites tekib väga palju peent osa. Eesti põlevkivi on järgmiste põhiliste näitajatega: Puistetihedus=1,01t/m3;Niiskus=12-20%;Hügroskoopne niiskus= 1,2%;Temperatuur= -15 - +20°C;Hardgrove Index=143;Survetugevus: lubjakivi=60 -100MPa,põlevkivi=30-40MPa;Jahvatatavuse koeffitsient=2,45;Näiv tihedus=1,61t/m3.b.Põhilised projekteerimise parameetrid.Kütuseosakeste maksimaalne tükisuurus peale purustamist peab olema väiksem kui 40 mm, lõpliku tükisuuruse etteantud ülemmäära piir võib olla ka vähendatud, olenevalt pakutud kütuse ettevalmistamise kontseptsioonist ja läbirääkimiste tulemustest. Ostja on huvitatud läbirääkimiste käigus käsitlema maksimaalse tükisuuruse alternatiivvariante, 30 mm ja 25 mm, ning selliste valikute põhjustatud seadmestiku koosluse ja maksumuse variante. Ostja huvi on õige tehnoloogilise kontseptsiooni rakendamine, milline minimiseeriks tükisuuruse optimaalse maksimumsuuruse juures väikeste osakeste osakaalu lõppproduktis, samuti on Ostja valmis abistama firmasid, kes soovivad teostada kütuse purustamise katsetusi. Purustusseadmete kõrge töökindlus on esmajärgulise tähtsusega. Nõutav kütuse fraktsioonilise koostise karakteristika peale viimast purustusastet spetsifitseeritakse detailsemalt läbirääkimiste käigus. Uute kütuse purustusseadmete tootlikkus peab olema võrdne olemasolevate purustite võimsusega.