Keskkonnaministeerium teatab keskkonnamõju hindamise järelevalvajana Balticconnectori projekti KMH programmi heakskiitmisest.
Hoonestusloa andmise ja torujuhtme rajamise või hoonestusloa andmata jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus. KMH läbiviimise eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevusega eeldatav kaasnev negatiivne keskkonnamõju ning võimalused selle vältimiseks või leevendamiseks. Eestis jõuab torujuhe eeldatavalt maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (hetkel on sobivateks kohtadeks Kersalu või Pakrineeme). Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos. Lõplik torujuhtme marsruut määratakse kavandatava torujuhtme ümbruse, maabumispunktide ja maapealsete rajatiste kohta teostatavate uuringute, sh KMH tulemuste põhjal. Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m³ ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 m³. Eelprojekti kohaselt on avamere torujuhtme läbimõõt 0,508 m. Torujuhtme kavandatav kasutusaeg on u 50 aastat. Torujuhtme kavandatav ehitusaeg on 2016-2017. a ning kasutuselevõtt 2018. a.
Kuna torujuhe läbib ka Soome majandusvööndit ja territoriaalvett, siis on Eesti ja Soome piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni kohaselt nii päritolu- kui ka mõjutatav pool. Seetõttu on kokku lepitud, et KMH viiakse läbi koostöös Soomega kahe riigi ühisena.
Torujuhtme rajamise projekti otsustaja ning hoonestusloa andja on Vabariigi Valitsus, hoonestusloa menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kontaktisik
Taivo Linnamägi, tel 625 6439, e-post taivo.linnamagi@mkm.ee), projekti arendaja on Gasum Oy (kontaktisik projekti direktor Timo Kallio, tel +358 500 723 650, e-post timo.kallio@gasum.fi), projekti konsultant on rahvusvaheline kontsern Ramboll (kontaktisik KMH juhtekspert Veronika Verš, tel 698 8365, e-post veronika.vers@ramboll.ee), KMH järelevalvaja on Keskkonnaministeerium (kontaktisik peaspetsialist Maris Malva, tel 626 0742, e-post maris.malva@envir.ee).
KMH programmi ja selle heakskiitmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonnas (Narva mnt 7a, Tallinn). Elektrooniliselt on võimalik programmi heakskiitmise otsusega tutvuda avalikus dokumendiregistris aadressil http://dh2.envir.ee/atp/.
 

Kutsutakse asutusi ja avalikkust osalema maagaasi torujuhtme Balticconnector'i (edaspidi torujuhe) rajamise projekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul.
Vabariigi Valitsus algatas hoonestusloa menetluse 12.12.2013. a korraldusega nr 555 (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/317122013006) Gasum Oy 14.05.2013. a taotluse alusel kavandatava torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Hoonestusloa andmise ja torujuhtme rajamise või hoonestusloa andmata jätmise otsustaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul hoonestusloa menetluse kaudu on Vabariigi Valitsus.
KMH läbiviimise eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevusega eeldatav kaasnev negatiivne keskkonnamõju ning võimalused selle vältimiseks või leevendamiseks.
Torujuhtme rajamise projekti otsustaja ning hoonestusloa andja on Vabariigi Valitsus, hoonestusloa menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Harju 11, 15072 Tallinn), kontaktisik Taivo Linnamägi (tel 625 6439, e-post taivo.linnamagi@mkm.ee).
Projekti arendaja on Gasum Oy (Soome registrikood 0969819-3, asukoht Miestentie 1, P.O BOX 21, FI-02151 Espoo, Finland), kontaktisik projekti direktor Timo Kallio, tel +358 500 723 650, e-post timo.kallio@gasum.fi, projekti konsultant on rahvusvaheline kontsern Ramboll (Eestis: Ramboll Eesti AS, registrikood 11255795), kontaktisik KMH juhtekspert Veronika Verš, tel 698 8365, e-post veronika.vers@ramboll.ee.
KMH programmi avalik väljapanek toimub 10.02-07.04.2014. a ning sel ajal on võimalik materjalidega tutvuda:
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11, 15072 Tallinn ja kodulehel www.mkm.ee/teated);
- Paldiski Linnavalitsuses (Rae tn 38, 76806 Paldiski ja kodulehel http://paldiski.ee/index.php?id=10533);
- Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ja kodulehel http://envir.ee/91540);
- Ramboll Eesti ASi kodulehel: http://ramboll.ee/news.
KMH programmi avaliku arutelu toimumise aeg ja koht:
Torujuhtme projekti KMH programmi avalik arutelu toimub 15.04.2014. a algusega kell 17:00 Paldiski Vene Gümnaasiumis (Peetri 26, 76805 Paldiski) ja 16.04.2014. a algusega kell 17:00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11, 15072 Tallinn, aatriumi saalis).
Avaliku arutelu eeldatav päevakava:
1. Sissejuhatus.
2. Projekti tutvustus, sh tehniline kirjeldus.
3. KMH programmi tutvustus.
4. Küsimused, arutelu.
Ettepanekute esitamise võimalused:
Arvamused, ettepanekud ja vastuväited KMH osas palume esitada kirjalikult hiljemalt 07.04.2014. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aadressil Harju 11, 15072 Tallinn või e-postiga info[at]mkm.ee.
Kavandatud tegevuse lühikirjeldus ja eesmärk:
Torujuhe rajatakse Soome lahte ning see ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid. Torujuhtme rajamise eesmärk on riikide maagaasi tarnimise valikuvõimaluste, varustuskindluse ja gaasi regionaalse kättesaadavuse parandamine, samuti energiaülekannete töökindluse tagamine erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui ka Balti riikides. Kuna torujuhe läbib ka Soome majandusvööndit ja territoriaalvett, siis on Eesti ja Soome piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (ehk Espoo konventsiooni) kohaselt nii päritolu- kui ka mõjutatav pool.
Eestis jõuab torujuhe maale Pakri poolsaarel Paldiski linna territooriumil (praegu on sobivateks kohtadeks Kersalu või Pakrineeme). Soomes jõuab torujuhe maale Inkoos.
Avamere torujuhtme asukoha ja marsruudi määramisel võeti arvesse torujuhtme pikkust, külgnevaid alasid, laevateid, riigikaitse aspekte, ankurdusalasid, geofüüsilisi tegureid ja merepõhja omadusi. Samuti arvestati olemasolevate gaasivarustussüsteemidega ning võimaliku regionaalse LNG terminali asukohaga. Soomes Inkoost lõuna pool paiknevas saarestikus uuriti kahte alternatiivset marsruuti, Eestis ühte marsruuti, mille kavandamisel kaaluti optimaalsemat marsruuti, mis vastab strateegilistele, tehnilistele, keskkonnaalastele ning majanduslikele kriteeriumidele. Lõplik torujuhtme marsruut määratakse kavandatava torujuhtme ümbruse, maabumispunktide ja maapealsete rajatiste kohta teostatavate uuringute, sh keskkonnamõjude hindamise tulemuste põhjal.
Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m³ ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 m³. Eelprojekti kohaselt on avamere torujuhtme läbimõõt 0,508 m. Torujuhtme kavandatav kasutusaeg on u 50 aastat. Torujuhtme kavandatav ehitusaeg on 2016-2017. a ning kasutuselevõtt 2018. a.
Kõnealune KMH viiakse läbi koostöös Soomega, kellega ühine KMH programm koostati. Samuti koostatakse projektile üks KMH aruanne, mis käsitleb nii riikide kohalikke mõjusid kui ka võimalikke piiriüleseid mõjusid. Käesolev KMH programmi avalikustamine on ühtlasi ka piiriülese mõju hindamise avalikustamine.
KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teatab hoonestusloa menetluse algatamisest Vabariigi Valitsuse 12.12.2013. a korralduse nr 555 alusel (kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/317122013006) kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus maagaasi torujuhtme rajamiseks veekogusse keskkonnamõjude hindamise (KMH).
Torujuhe ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid, mis parandab tunduvalt riikide maagaasi tarnimise valikuvõimalusi, varustuskindlust ja gaasi regionaalset kättesaadavust, samuti energia ülekannete töökindlust erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui Balti riikides. Seega loob torujuhe võimaluse transportida gaasi riikide vahel mõlemasuunaliselt, sh saab põhjariike maagaasiga varustada Lätis asuva gaasihoidla varudega. Torujuhtme rajamise on olulise tähtsusega, kuna see aitab lahendada piirkonna energiavarustusprobleeme.
KMH aruande koostamisel hinnatakse võimalikke lühi- ja pikaajalisi, kaudseid ja otseseid mõjusid, samuti võimalikke piiriüleseid mõjusid nii torujuhtme ehitamise kui käitamise ajal. KMH läbiviimisel arvestatakse õigusaktidest tulenevaid kohustusi tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, samuti Vabariigi Valitsuse 21.02.2002. a Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepet. Mõjude hindamisel kasutatakse üldtunnustatud metoodikaid. KMH aruandes käsitletakse, hinnatakse ja võrreldakse muuhulgas ka torujuhtme erinevaid trassikoridore. Gasum Oy taotlejana valib KMH läbiviija ja aruande koostaja hankemenetluse tulemusel, kes peab vastama nii Eestis kui Soomes eksperdile esitatavatele nõuetele.
Kõik asjakohased torujuhtme rajamisega seotud uuringud tuleb teostada KMH koosseisus. Uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH programmis ja selles osas on taotlejale tehtud kohustuseks programmi koostamisse kaasata ka asjaomased riigiasutused. Lõplik uuringute loetelu selgitatakse välja KMH läbiviimise käigus, millega tagatakse kõikide asjakohaste uuringute läbiviimine. Uuringute läbiviimise tähtaeg on kolm aastat hoonestusloa menetluse algatamisest arvates.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi varem algatatud ei ole, seega puudub vajadus menetluste liitmise kohta.
KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks.
Lisateave Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist aadressil Harju 11, 15072 Tallinn, tel 625 6439 ja e-post info@mkm.ee, kontaktisik Taivo Linnamägi.
 

Läänemere piirkonna riigijuhid sõlmisid energiaühenduste arendamise memorandumi, mille tegevusplaani analüüsimist vajavate projektidena on märgitud ka Balti riikidesse plaanitavaid veeldatud gaasi (LNG) terminale. Eesti LNG terminali valmimise ajaks on ajakavas pakutud aastat 2015 ja hinnaks 480 miljonit eurot. Leedu ja Läti puhul on valmimisajaks pakutud perioodi 2012-2018 ning hinnaks 270-320 miljonit eurot. Samuti on tegevusplaanis nimetatud Soome LNG terminali projekti. LNG terminali rajamine eeldab uute gaasiühenduste rajamist, et piirkond ei jääks energiasaareks. Kaalumist vajavate projektide loetelus on ka gaasitoru rajamine Soome ja Eesti vahele, uute gaasi hoiustamisvõimsuste rajamine Lätti või Leetu ning Eesti ja Läti vahelise gaasiühenduse parandamine.

Harju maavalitsuses toimus nõupidamine, kus arutati Eesti–Soome gaasitrassi rajamist. Nõupidamisest võtsid osa maavalitsuse spetsialistid, AS Eesti Gaas esindajad ja kohalike omavalitsuste esindajad. Arutati teemaplaneeringute algatamist nendes omavalitsustes, mida trass läbib ja koostati ühine tegevuskava. Tegevuskava kohaselt valmib gaasitrassi ehitusprojekt 2007. aasta lõpuks, trassi ehitus peaks toimub 2008. – 2009. aastal.

AS Eesti Gaas kavandab Soome lahe põhja gaasitoru paigaldamist, et tarnida maagaasi Eestist Soome. Gaasijuhtme läbilaskevõimsuseks plaanitakse 700 miljonit kuni 1 miljard m³ gaasi aastas. Soome maagaasi ostu-müügifirma Gasum OY viib läbi tehniliste ja majanduslike võimaluste hindamist, et välja selgitada Soome tegelikku gaasivajadust. Enne uuringutulemuste selgumist konkreetsemaid plaane paika ei panda.