Pärnu linnavolikogu võttis vastu Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu ja kohustas linnavalitsust korraldama selle avaliku väljapaneku. Väljatöötatud lahendus võimaldab senisest enam kasutusele võtta Mere puiestee ja muulide vahelise ranna- ja rannapargi ala, hajutada ranna külastatavust keskrannast rannaala tiibadele ning tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi.
Detailplaneering hõlmab väga suurt maa-ala Pärnu rannas ja rannapargis. 2016. aastal alanud protsessi tulemusel on võimalik aktiivsemalt kasutusele võtta mudaravila ja muulide vahele jääv park ja märgala. Selle aja jooksul on pargiosa juba valgustatud, endisesse sonni on rajatud rannaspordiala ja muulile ligipääsutee. Loodetavasti juba mõne aasta pärast leiab sellelt alalt nii loodusraja, mänguväljaku kui aastaringselt avatud kohviku tualettidega.
Planeeringulahenduse koostamise aluseks on 2017. aastal läbi viidud Pärnu rannaala visioonivõistluse võidutööd „Asfalt sulas linnas“, „Peliloo“ ja „Laulev liiv“. Lahenduse koostamisel on arvestatud olulisemate võistlustöödes pakutud ideedega: risti rannaga paiknevate juurdepääsuteede kujunduslik ja funktsionaalne rõhutamine; randa ja pargiala teenindava hoonestuse kavandamine modulaarsete teeninduspaviljonidena; rannapromenaadi pikendamine läbi Mere puiestee sihil paikneva parkla ala; Mere puiestee sihil paikneva parkla merepoolsele osale mänguväljaku või muu avaliku kasutusega ala kavandamine; rannapargi olulisematesse keskuskohtadesse hooajaliselt kasutatava modulaarse hoonestuse kavandamine; rannapargi alale uute kesksete tegevuskohtade kavandamine ning looduskaitsealale loodusradade ja vaateplatvormi kavandamine.

Pärnu linnavalitsus soovib keskranda kuni jõeni laiendada. Eskiislahenduse koostas Hendrikson & Co, tuginedes Pärnu rannaala visioonivõistluse võidutöödele ja muinsuskaitse eritingimustele. Visuaalse ettekujutuse kavandatavast saab YouTube videost „Pärnu rannaala visioon“. Praegu on kuursaali ja muulide vaheline ranna- ja pargiala alakasutatud. Eelmise aasta lõpus valmis muuli kõrvalt randa viiv laudtee, mis loob suuremad võimalused naisteranna ja muuli vahelist ala külastada. Traditsioonilist naisteranda linnavalitsus ära kaotada ei soovi. Planeering näeb ette täiendavad juurdepääsud randa mudaravila ja kuursaali vahelt, naisteranna parkla juurest, Remmelga tänavalt (endise lõbustuspargi juurest) ja Muuli tänavalt (mööda uut muuliteed). Kavas on rannapromenaadi pikendamine mudaravila juurest kuni Estonia mälestusmärgini ja selle ühendamine rannapargi teedevõrgustikuga. Promenaadi ja teiste jalgteede täpne asukoht selgub projekteerimisel. Rannapargi teedevõrgu kujundamisel lähtutakse pargi 1930. aastate vabakujunduslikust looklevast stiilist ja järgitakse ajaloolisi suundi. Võimalusel eristatakse jalgrattateed jalakäijate teedest, kas siis seniseid teid laiendades või eraldi jalgrattateid kavandades. Planeeringulahenduse üheks eesmärgiks on tutvustada Pärnu rannaala varieeruvat maastikku ja kaitseväärtusi. Selleks on kavandatud erinevad loodusrajad muuli äärde, liivaluidetele ja sõnni äärealale. Radade ehitamisel arvestatakse veetaseme tõusu ning jalgrattal, lapsevankriga ja ratastoolis liikumisega. Naisteranna parkla merepoolsesse ossa on kavandatud mänguväljak või muu avaliku kasutusega ala. Olulisematesse keskuskohtadesse on planeeritud hooajaliselt kasutatavad hooned, looduskaitsealale linnuvaatlustorn. Arhitektid on välja pakkunud, et rannapargis võiks meelelahutuslikke atraktsioone olla, kuid millised need on, planeering ette ei kirjuta. Randa ja pargiala teenindavad hooned võivad olla põhimahus kuni 220 ruutmeetri suurused ja kuni kuue meetri kõrgused. Lubatud on lisada varikatusega terrasse ja neid vajadusel klaasseinte ja katusega kinniseks ruumiks kohaldada. Maapinnal asuvaid terrasse ei tohi piirdeaiaga eraldada. Rajatiste arv, iseloom ja asukoht täpsustuvad projekteerimisel ja võivad eskiislahendusest erineda.
Linnavalitsus hakkab nüüd detailplaneeringu projekti ametkondadega kooskõlastama. Eesmärgiks on planeering 20. juuni volikogu istungil vastu võtta ja seejärel avalikustada. Pärast avalikustamist ja võimalike vaiete lahendamist kehtestab volikogu detailplaneeringu.

15. oktoober kuni 13. november 2018 toimub linnavalitsuses Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek. Ala suurus kokku on ca 57 ha, mis asub vahetult Pärnu lahe ja jõe ääres. Planeeringuala haarab Rannapark P1, Remmelga tänav 9, Kesklinna rand R1, Mere pst 9 ja Pärnu tulepaak 882 kinnistuid ning osaliselt Pärnu muuli katastriüksust.
Planeeringulahenduse kontseptsiooni aluseks on Pärnu rannaala visioonivõistluse võidutööd ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Planeeringulahenduse kandvaks ideeks on ranna ala juurdepääsuteede rõhutamine ning juurdepääsude funktsionaalsuse tõstmine.
Planeeringuga on Kesklinna rand R1 ja Rannapark P1 krundile määratud ehitusõigus randa ja rannaspordiala teenindavate hoonete (nt kohvik, paki-, ranna- ja sporditarvete hoid, tualetid, dušid, hoiukapid jmt) rajamiseks. Mere pst 9 krundil säilib reoveepumpla pumbamaja. Uushoonestuse ühe hoone suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks on kavandatud põhimahus 220 m² ja hoone suurimaks lubatud kõrguseks 6 m.
Hoonestusalad on kavandatud olulisemate liikumissuundade ristumiskohtadesse või nende lähedusse, samuti ajalooliste ehitistega põhimõtteliselt sarnasesse piirkonda: Kuursaali ümbrusesse, hoonest kagu-, lääne- ja edelasuunda, Naisteranna kioski asukohta, Remmelga tänava sihis kunagise lõbustuspargi alale ja Estonia huku monumendi piirkonda.
Hoonestusalad on kavandatud ulatusega, mis võimaldab rajada hoonekomplekse, mis sisaldavad rannateeninduseks vajalikke funktsioone vältides funktsioonide paigutamist eraldiseisvatesse väikestesse üksustesse, samas on võimalik säilitada väärtuslik haljastus. Pargi kujundus järgib 1930. aastate vabakujunduslikku pargistiili.
Seoses ranna- ja pargiala teenindava hoonestuse kavandamisega, on transpordiga juurdepääs kavandatud lisaks olemasolevatele ka Remmelga ja Muuli tänavalt. Ette on nähtud rannapromenaadi pikendamine, algusega mudaravila ja kuursaali ala merepoolsele küljele kuni Estonia mälestuspargini ning ühendamine Rannapargi teedevõrgustikuga.
Võimaldamaks keskranna ala laiendada Pärnu jõeni, rannapiirkonna kasutushooaega pikendada ja kasutusvõimalusi suurendada, samuti luua võimalused rannaala juurdepääsetavuse ja ranna- ning puhkealaga seotud teeninduse parandamiseks tehakse detailplaneeringu ettepanek Pärnu linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise osas, parki lubatava ehitusõiguse osas ja parkla ala vähendamise osas.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada projekti „Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ning ettevõtluse infrastruktuuri arendamine.” Projekti „Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ning ettevõtluse infrastruktuuri arendamine“ eesmärgiks on Pärnu rannaalale ligipääsetavuse parendamine ning ettevõtluse infrastruktuuri arendamine. Plaanis on hajutada rannaala suuremale alale ning luua kaasaegne ligipääs Pärnu muulile. Rannaparki muuli äärest supelrannaga ühendav 463 meetri pikkune ligipääs plaanitakse ehitada peamiselt puidust. Projekti kogumaksumus on 351 306 eurot, sellest EL toetus 298 610 ja omafinantseering 52 696 eurot.

Selgunud Pärnu rannaala visioonivõistlustööde tulemused. Võidutööks osutus kavand märgusõnaga „Asfalt sulas linnas“, teise koha pälvis töö nimega „Peliloo“ ja kolmas koht sai võistlustööle „Laulev liiv“. Kavandi autor on OÜ Mudel (Paco-Ernest Ulman, Kaarel Künnap, Lidia Zarudnaya, Kaja Sepper). Visioonivõistluse eesmärgiks oli saada parim arhitektuurne ja funktsionaalne lahendus Pärnu rannaala ja selle lähiümbruse linnaruumile. Visioonivõistluse tulemused annavad sisendi Pärnu rannaala struktuurplaani koostamiseks.

Pärnu Linnavalitsus kuulutab välja Pärnu rannaala avatud visioonivõistluse. Võistluse korraldamine on tingitud soovist laiendada Pärnu keskranna ala Pärnu jõeni, pikendada rannapiirkonna kasutushooaega ja suurendada rannapiirkonna kasutusvõimalusi. Seoses keskranna ala laiema kasutuselevõtuga osutub vajalikuks rannaalale juurdepääsu ning ranna- ja puhkealaga seotud teeninduse parandamine, alale tervikliku ruumilahenduse leidmine.
Lisateavet saab järgmisel aadressil: Pärnu Linnavalitsus, Suur-Sepa 16, Pärnu, 80098 Eesti (EE).
Kontaktisik: Janno Poopuu Tel.: +372 4448346 E-post: janno.poopuu@lv.parnu.ee
Pakkumiste esitamise tähtaeg: 01.09.2017 kell 16:00.

Pärnu Linnavalitsus kavandab lähiajal viia läbi arhitektuurivõistluse, mis käsitleb Pärnu keskranna ala muulidest kuni Kanali tänava pikenduseni. Keskranna ala kontseptsioon näeb ühe võimalusena ette loodusraja ehitamist Pärnu rannaniidu looduskaitseala Naisteranna sihtkaitsevööndisse.

Otsustati pikendada Europan 7 võistlusala detailplaneeringu lähteülesande kehtivusaega kuni 16. aprillini 2008, et viia lõpule alustatud planeerimise protsess, mille eesmärgiks on hoonestusprintsiipide, ehitusõiguse, arhitektuursete tingimuste ja krundi piiride määramine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine. Planeering on jätkuks Europan 7 rahvusvahelise arhitektuurikonkursile, mille kaudu luuakse alus võidutööst lähtuva hoonestuse rajamisele. Planeeringuala hõlmab valdavalt hoonestuseta rannaala, mis jääb A. H. Tammsaare, Tervise Paradiisi ja mere vahele. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Europan 7 arhitektuurikonkursi võidutöö IT123, autorid: Oana-Maria Bogdan, Susan Kelly Shannon, Laura Vescina, Juny Llach ja Parra Colacios . Pärnu linna üldplaneering näeb planeeringualal maakasutussihtotstarbeks väikeelamumaa, üldmaa, ärimaa. Täiendavad sihtotstarbed määratakse detailplaneeringuga. Europan 7 konkursist lähtuvalt on planeeritavateks sihtotstarveteks peamiselt elamumaa, ärimaa. Planeeritakse uus tänavatestruktuur. Lubatud suurim hoonestuskõrgus: maksimaalne korruselisus on 6 korrust ja kõrgus olemasolevast maapinnast kuni 21 m. Käesolevaks hetkeks on konkursi võtjatelt tellitud täpsustavad lähtetingimused detailplaneeringu koostamiseks ja detailplaneering on koostamise staadiumis.

Pärnu ranna arendamiseks veekeskusest Raeküla suunas on algatatud uus detailplaneering, lähtudes piirkonnale korraldatud Europan 7 võidutööst. I preemia pälvinud rahvusvahelise arhitektide meeskonna ideekavand näeb ette antud maa-alale ühiskondliku hoone ja korterelamute ehitamist, randumissilla, teede ja kanalite rajamist. Detailplaneering valmib eeldatavalt veebruariks 2005.