Lugupeetud külastaja, andmete täies mahus nägemiseks vajate kasutajaõigusi!
Ehitusobjekti kirjeldus või hanke tekst
09. jaanuar 2006
Parimaks tunnistatud pakkumise Haapsalu Piiskoplinnuse teede ja treppide rajamisele: teede rajamine, treppide ehitamine, pinkide ja prügikastide paigaldamine ning sajuvee eemaldamine, tegi AS Restor. Tööd lõpetatakse 2006.a kevadel.
01. august 2005
Haapsalu Linnavalitsus kuulutab välja avatud pakkumise Haapsalu Piiskoplinnuse teede ja treppide rajamisele: teede rajamine, treppide ehitamine, pinkide ja prügikastide paigaldamine ning sajuvee eemaldamine. Haapsalu piiskopilinnuse heakorrastamisprojekt on tellitud Haapsalu Linnavalitsuse poolt. Projekti tellimise eesmärgiks on Haapsalu piiskopilinnuse heakorrastamine ja kasutustingimuste parandamine. Projekti koostamise aluseks on Läänemaa Keskkonnateenistuse poolt 2001. a tellitud Haapsalu lossipargi heakorrastamise projekt ja Haapsalu Linnavalitsuse poolt 2005. a algul täpsustatud Haapsalu piiskopilinnuse geodeetiline alusplaan. Tehniline kirjeldus baseerub OÜ Lootusprojekt (peaprojekteerija Kersti Lootus) projektil: Haapsalu Piiskopilinnuse heakorrastamise I etapi projekt. Kd I ja II. Tehniline kirjeldus: 1. Teed ja vertikaalplaneerimine: Planeeritav territoorium on vahelduva reljeefiga. S.t käsitletavas piiskopilinnuse hoovis on säilinud endised kaitsevallid ja kaitsevallide fragmendid. Maa-ala absoluutkõrgused on piires 3,42 m kuni 13,61 m, langusega krundi keskosa poole. Vertikaalplaneerimisel on lähtutud projekti tugiplaanist M 1:500, olemasolevast reljeefist, olemasolevate ehitiste kõrgustest, olemasolevate kommunikatsioonide kaevude kõrgustest ning sademevete ärajuhtimise võimalustest. Sademeveed on piki- ja põikkalletega juhitud projekteeritud restkaevude ja projekteeritud betoonrennide abil kanalisatsiooni või hajutatud haljasaladele. 1.1. Teed: Käesoleva projektiga asendatakse olemasolevad pinnaskattega teed graniitsõelmetest katetega. Piiskopilinnuse sissepääsu teele (Kd I, jn leht 3, nr 1) on projektiga ette nähtud täringukividest sillutis. Teed piiratakse betoonäärekividega 100.20.8., mis paigaldatakse teekattega ühte tasapinda. (Kd I, jn leht 4). Vallidele tõusmiseks ja vallikraavi laskumiseks on projekteeritud kolm pandust. Pandused on kaetud tsement-liivale paigaldatud täringukividega. Panduse ristlõige on analoogiline sissesõidutee ristlõikega. Projekteeritud teekatete konstruktsioonid on alljärgnevad: 1) graniitsõelmetest kate kõnniteel graniitsõelmed (0,5 mm) ? 50 mm killustik (16-32 mm) ? 200 mm liiv (keskt. Kf = 2 m/ööp) ? 200 mm 2) graniitsõelmetest kate sõiduteel graniitsõelmed (0?5 mm) ? 80 mm killustik (16-64 mm) ? 200 mm liiv (keskter. KF = 2 m/ööp) ? 200 mm 3) täringukividest kate sõiduteel ja pandustel (3) ? täringukivi 100x100x100 mm tsement-liiv ? 30 mm killustik (16-64 mm) ? 200 mm liiv (keskt. KF = 2m/ööp) ? 200 mm. Projekti joonisel olev malelaud (Kd I, jn leht 4; Kd II, jn leht 5) asendada graniitsõelmetest kattega. Peaväravasse suunduva tee, jalakäijate teed ja sõiduteed eraldav tugimüür tuleb korrastada, müüritis ülesse laduda ja katta paeplaadiga δ 80 mm (Kd I, jn leht 4) Ehitustööde käigus rikutud muru tuleb taastada, soovitav on kasutada rullmuru-mätast. Teede ääred tuleb katta vähemalt 1 meetri laiuselt murumättaga. 1.2. Tulease: Linnuse hoovi muruplatsile rajatakse statsionaarne jaanitule ase (Kd I, jn leht 3, jaanitule ase). Tulease on 8 m läbimõõduga. Ringi välisperimeeter kaetakse 1,5m laiuselt betoonile paigaldatud täringukividega. Ringi südamik (R=2,5m), on kaetud ca 10?15cm paksuse sõmera kruusa kihiga. (Kd II, jn leht 3). 2. Sajuvee ärajuhtumine: (Vt kd I, jn leht 4-1A; 4-1B; seletuskiri lk 8; põhimaterjalide loetelu lk 9). 2.1. Sajuvee ärajuhtimine imbrestkaevude kaudu. Tööde lõik \'1\': Seoses linna sajuveekanalisatsiooni puudumisega on projekteeritud restkaevud immutamisega drenaažitorude kaudu. (Kd I, jn leht 4, 4-1A) Restkaevudena on ette nähtud plastmass restkaevud Ę400/315 setteosaga h = 800 mm. Kaevud RK-1 kuni RK-5 on paigaldatud looduses vastavalt vertikaalplaneerimisele. Kaevud RK-6 ja RK-7 on paigaldatud vihmaveetorude (katuselt) alla. Kaevudest RK-1 kuni RK-5 väljuvad plastmass drenaažitorud Ę100 mm ning pikkusega ca 10 m, torustiku kalle on 0,005, torustiku ümber paigaldatakse filtrikangas ning 40-50 cm paksusega killustiku filtratsiooni kiht. Kaevude RK-6 ja RK-7 ja drenaažitorude vahele monteeritakse tavaline plastmass kanalisatsioonitoru Ę110 mm pikkusega ca 5 m. 2.2. Sajuvee restkanalite ühendamine olemasoleva õuekanalisatsiooniga. Tööde lõik \'2\': Sademevee äravool kõnniteelt (peasissepääsu juures) toimub restkanalite kaudu. (Kd I, jn leht 4, 4-1B) Arvutuslik vooluhulk (linna kanalisatsiooni) on 6?8 l/s. Restkanalitena kasutatakse polümeerbetoonist restkanalid arvutusliku koormusega D400. Joonisel on antud kõik vajalikud andmed ? pikkused, kalded, läbimõõdud; lisas on antud kanalite andmed. Kaevud on projekteeritud plastmassist setteosadega. Viimane kaev (SVK) on ette nähtud sifooniga (vesilukuga). Eemaldatav vesi suunatakse olemasolevasse linnakanalisatsiooni kaevu nr 84 (asendiplaanil). 3. Dendroloogia: Kiriku lõunakülje juures jäävad 2 vahtrat ning 1 lehis graniitsõelmetega tee sillutise sisse. Puude juuri tuleks tee ehituse käigus maksimaalselt kaitsta ? aluskihtide paigaldamisel ei tohi puule lähemale minna kui 1,5 m tüvest. Puu ümber jääv ca 1,5 m raadiusega ring tuleb katta ainult teekatendi pindmise kihiga ? graniitsõelmetega, mida segatakse mullaga. 4. Arheoloogilised- ja konserveerimistööd: Väikese linnuse idamüüri ees (Kd I, jn leht 3, nr 8) ja lõunavärava eesehituse alal (Kd I, jn leht 3, nr 9) konserveeritakse vastavalt arheoloogiliste uuringute tulemusele nimetatud kahe objekti (eellinnuse ja kellatorni) väljakaevatud müüripealsed, kaetakse need paekivimüüritisega tasapinnaliselt teega ja eksponeeritakse tee tasapinnal. Tööde etapid: 1. Arheoloogilised uuringud (Kd I, jn leht 3, nr 8 ja 9). Teostaja alltöövõtja peab omama Muinsuskaitse tegevusluba. Arheoloogiliste uuringute tulemuste põhjal koostab alltöövõtja arheoloogiliste tööde aruande. 2. Vastavalt arheoloogiliste tööde aruandele konserveeritakse väljakaevatud müüripealsed, seejärel kaetakse paekivimüüritisega tasapinnaliselt teega. Teostaja alltöövõtja peab omama Muinsuskaitseseadusest (paragrahv 36) lähtuvalt tegevusluba. 5. Trepid 5.1. Puitastmetega trepid: Käesolevaga on projekteeritud Haapsalu linnuse nõlvadele puitastmetega mõõtmetega 400x120 mm teraskonstruktsioonis kandetaladega trepid. (Kd I, jn leht 3, 4-2) Postvundamendid on ette nähtud pinnasesse puuritavatesse aukudesse paigaldatavatest PVC torudest läbimõõduga 200x4,9 mm, millised on ette nähtud täita betooniga ja katta pealt tarilapiga. Trepid on projekteeritud monteeritavatena. Laiusega 1500 mm treppe kannavad 2 trepitala T-1 või T-2. Laiusega 2500 mm treppe kannavad 3 trepitala T-1. Trepitalad T-1 ja T-2 tuleb töökojas kokku keevitada ja seejärel kuumtsinkida. Teineteisega kokkupuutuvad trepitalad tuleb omavahel kinnitada poltidega M 8x80 mm abil. Kõik treppide kandekonstruktsiooni terasdetailid on ette nähtud korrosiooni vastu kuumtsinkida vastavalt standardile DIN 50976. Trepiastmed on valmistatud sügavimmutatud puidust, mis on toonitud raudsulfaadi või raudvitrioliga halliks. Trepid teostatakse vastavalt joonistele (Kd I, EK-1, EK-2, EK-3, EK-4, EK-5, EK-6, EK-7, EK-8, EK-9, EK-10, EK-11, EK-12). 5.2 Ajalooline kivitrepp: Ajaloolisele kivitrepp (Kd I, jn leht 3, nr 33, TR 8) taastatakse maksimaalselt endisel kujul. Olemasolevad (algselt krohvitud) paekivist laotud tugimüüride maapealne osa demonteerida, terved kivid võtta uuesti kasutusele. Tugimüürid laduda paekivist, seinad ja pealmine pind krohvida siledapinnalise tsementkrohviga, pealmisele pinnale anda kalle treppidest väljapoole. Hävinenud tugimüürid (Kd II, jn leht 4, nr 8,9, 10) laduda üles analoogselt peegelpildis säilinud müüridega. Olemasolevate paekividest laotud trepiastmete lahtised paekivid eemaldada, vajadusel tugevdada astmete alust paekivikonstruktsiooni. Peale valada monoliitne raudbetoon. Astmete pealmine pind karestatud, faktuur kooskõlastada objekti arhitektiga. Astme nina valada vineerraketises. Podestil anda kalded vee äravooluks. Trepi T-8 taastamine teostatakse vastavalt renoveerimiskavale (Kd II, lk 2-3; kd II, jn leht 4) ja konstruktiivsetele joonistele (Kd II, EK-21, EK-22, EK-23, EK-24, EK-25). Betoneerimise ja armeerimise juures järgida projekteerija ettekirjutusi (Kd II, lk 2-3) 6. Istepingid Paigaldatavaid pingitüüpe on 2 ? seljatoeta (Kd II, jn leht 1-1) ja seljatoega (Kd II, leht 1-2). Pingid on puit-teraskonstruktsioonis. Pinkide kandekonstruktsioon on terasest. Kõik kandekonstruktsioonid terasdetailid on ette nähtud korrosiooni vastu külmtsinkida. Seejärel katta Zinga värviga ning kattevärviga RAL 9007 (Graualuminium). Pinkide puitosad on immutatud lehisepuidust, mis kaetakse raudvitrioli 10-20% vesilahusega (vt kd II, lk 1. Pinkide joonised vt kd II, leht 1-1, 1-2, EK-01, EK-03, EK-05, EK-06, EK-08, EK-010. Seljatoeta ja seljatoega pingi esimene eksemplar kooskõlastada projekti autoriga. Muldkindlustustele ehk vallidele paigutatakse 12 istepinki ? 9 seljatoeta pinki ja 3 seljatoega pinki. Lühikesele vallile (Kd I, jn leht 3, nr 31 ja 29 vaheline ala) paigutatakse 3 seljatoega pinki. Pikale vallile (Kd I, jn leht 3, nr 14 ja 24 vaheline ala) paigutatakse 9 seljatoeta pinki. Lühikesele vallile paigaldatakse pingid planeeritud kohtadesse, pikale vallile paigutatakse pingid planeeritud kohtadesse vastavalt kokkuleppele Tellijaga. 7. Prügikastid Paigaldatavate prügikastide (kd II, jn leht 2) materjal ja viimistlus peab sobima ülejäänud pargiinventariga: prügikasti puitosad katta raudsulfaadi 10-20% vesilahusega ning metallosad RAL 9007 (Graualuminium). Prügikasti pleki perforeering peab olema vastavuses pinkide metalli perforatsiooniga. Prügikastid teostatakse vastavalt joonisele (kd II, jn leht 2). Esimene eksemplar kooskõlastada projekti autoriga. Paigaldatakse 5 prügikasti. Paigalduskohad lepitakse kokku Tellijaga. Haapsalu Piiskoplinnuse hoov on kultuuriürituste korraldamiseks suletud alates 15.08.2005 Teetööde käigus tuleb kokkuleppel Tellijaga tagada vajalikud liikumisteed piiskopilinnuse territooriumil. Alates hankelepingu sõlmimisest on tööde teostamiseks aega 90 päeva.
Nõutavad tagatised ja garantiid:
1. Pakkuja on kohustatud hankima krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii summas 20 000 (kakskümmend kolm tuhat) Eesti krooni;
2. Pakkumise tagatis peab olema jõus vähemalt pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul. Pakkumise tagatis kindlustab Ostajale Pakkuja poolt kohustuste (RHS § 38 lg 1) täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise.
Pakkumise kutse dokumentid väljastatakse kuni 24.augustini 2005 peale dokumentide eest summa 1300 krooni tasumist Haapsalu Linnavalitsuse arveldusarvele arvele 10602002431007, esitades sellekohase maksekviitungi. Pakkumised esitada hiljemalt 28.august 2005 kell 10.00.
Info ja dokumendid: Haapsalu Linnavalitsus, Ülla Paras, projektijuht, tel. 472 5346, faks 472 5310, e-post: ylla.paras@haapsalulv.ee.
25. juuli 2005
Vastavalt Phare protseduurireeglitele moodustatud hindamiskomisjoni 13.06.2005 otsusele lükati kõik laekunud pakkumised tagasi, kuna pakkumine ületas mitmekordselt ostja võimalused.
16. mai 2005
Haapsalu Linnavalitsus kuulutab välja avatud pakkumise Haapsalu Piiskoplinnuse teede ja treppide rajamisele: teede rajamine, treppide ehitamine, pinkide ja prügikastide paigaldamine.
Haapsalu piiskopilinnuse heakorrastamisprojekt on tellitud Haapsalu Linnavalitsuse poolt. Projekti tellimise eesmärgiks on Haapsalu piiskopilinnuse heakorrastamine ja kasutustingimuste parandamine. Projekti koostamise aluseks on Läänemaa Keskkonnateenistuse poolt 2001. a tellitud Haapsalu lossipargi heakorrastamise projekt ja Haapsalu Linnavalitsuse poolt 2005. a algul täpsustatud Haapsalu piiskopilinnuse geodeetiline alusplaan.
Tehniline kirjeldus baseerub OÜ Lootusprojekt (peaprojekteerija Kersti Lootus) projektil:
Haapsalu Piiskopilinnuse heakorrastamise I etapi projekt. Kd I ja II.
Tehniline kirjeldus:
1. Teed ja vertikaalplaneerimine:
Planeeritav territoorium on vahelduva reljeefiga. S.t käsitletavas piiskopilinnuse hoovis on säilinud endised kaitsevallid ja kaitsevallide fragmendid. Maa-ala absoluutkõrgused on piires 3,42 m kuni 13,61 m, langusega krundi keskosa poole. Vertikaalplaneerimisel on lähtutud projekti tugiplaanist M 1:500, olemasolevast reljeefist, olemasolevate ehitiste kõrgustest, olemasolevate kommunikatsioonide kaevude kõrgustest ning sademevete ärajuhtimise võimalustest. Sademeveed on piki- ja põikkalletega juhitud projekteeritud restkaevude ja projekteeritud betoonrennide abil kanalisatsiooni või hajutatud haljasaladele.
1.1. Teed:
Käesoleva projektiga asendatakse olemasolevad pinnaskattega teed graniitsõelmetest katetega. Piiskopilinnuse sissepääsu teele (Kd I, jn leht 3, nr 1) on projektiga ette nähtud täringukividest sillutis. Teed piiratakse betoonäärekividega 100.20.8., mis paigaldatakse teekattega ühte tasapinda. (Kd I, jn leht 4). Vallidele tõusmiseks ja vallikraavi laskumiseks on projekteeritud kolm pandust. Pandused on kaetud tsement-liivale paigaldatud täringukividega. Panduse ristlõige on analoogiline sissesõidutee ristlõikega.
Projekteeritud teekatete konstruktsioonid on alljärgnevad:
1) graniitsõelmetest kate kõnniteel
graniitsõelmed (0,5 mm) ? 50 mm
killustik (16-32 mm) ? 200 mm
liiv (keskt. Kf = 2 m/ööp) ? 200 mm
2) graniitsõelmetest kate sõiduteel
graniitsõelmed (0?5 mm) ? 80 mm
killustik (16-64 mm) ? 200 mm
liiv (keskter. KF = 2 m/ööp) ? 200 mm
3) täringukividest kate sõiduteel ja pandustel (3) ? täringukivi 100x100x100 mm
tsement-liiv ? 30 mm
killustik (16-64 mm) ? 200 mm
liiv (keskt. KF = 2m/ööp) ? 200 mm.
Projekti joonisel olev malelaud (Kd I, jn leht 4; Kd II, jn leht 5) asendada graniitsõelmetest kattega.
Peaväravasse suunduva tee, jalakäijate teed ja sõiduteed eraldav tugimüür tuleb korrastada, müüritis ülesse laduda ja katta paeplaadiga δ 80 mm (Kd I, jn leht 4)
Ehitustööde käigus rikutud muru tuleb taastada, soovitav on kasutada rullmuru-mätast. Teede ääred tuleb katta vähemalt 1 meetri laiuselt murumättaga.
1.2. Tulease:
Linnuse hoovi muruplatsile rajatakse statsionaarne jaanitule ase (Kd I, jn leht 3, jaanitule ase). Tulease on 8 m läbimõõduga. Ringi välisperimeeter kaetakse 1,5m laiuselt betoonile paigaldatud täringukividega. Ringi südamik (R=2,5m), on kaetud ca 10?15cm paksuse sõmera kruusa kihiga. (Kd II, jn leht 3).
2. Sajuvee ärajuhtumine:
(Vt kd I, jn leht 4-1A; 4-1B; seletuskiri lk 8; põhimaterjalide loetelu lk 9).
2.1. Sajuvee ärajuhtimine imbrestkaevude kaudu. Tööde lõik \'1\':
Seoses linna sajuveekanalisatsiooni puudumisega on projekteeritud restkaevud immutamisega drenaažitorude kaudu. (Kd I, jn leht 4, 4-1A)
Restkaevudena on ette nähtud plastmass restkaevud Ę400/315 setteosaga h = 800 mm. Kaevud RK-1 kuni RK-5 on paigaldatud looduses vastavalt vertikaalplaneerimisele. Kaevud RK-6 ja RK-7 on paigaldatud vihmaveetorude (katuselt) alla. Kaevudest RK-1 kuni RK-5 väljuvad plastmass drenaažitorud Ę100 mm ning pikkusega ca 10 m, torustiku kalle on 0,005, torustiku ümber paigaldatakse filtrikangas ning 40-50 cm paksusega killustiku filtratsiooni kiht. Kaevude RK-6 ja RK-7 ja drenaažitorude vahele monteeritakse tavaline plastmass kanalisatsioonitoru Ę110 mm pikkusega ca 5 m.
2.2. Sajuvee restkanalite ühendamine olemasoleva õuekanalisatsiooniga. Tööde lõik \'2\':
Sademevee äravool kõnniteelt (peasissepääsu juures) toimub restkanalite kaudu. (Kd I, jn leht 4, 4-1B) Arvutuslik vooluhulk (linna kanalisatsiooni) on 6?8 l/s. Restkanalitena kasutatakse polümeerbetoonist restkanalid arvutusliku koormusega D400. Joonisel on antud kõik vajalikud andmed ? pikkused, kalded, läbimõõdud; lisas on antud kanalite andmed. Kaevud on projekteeritud plastmassist setteosadega. Viimane kaev (SVK) on ette nähtud sifooniga (vesilukuga). Eemaldatav vesi suunatakse olemasolevasse linnakanalisatsiooni kaevu nr 84 (asendiplaanil).
3. Dendroloogia:
Kiriku lõunakülje juures jäävad 2 vahtrat ning 1 lehis graniitsõelmetega tee sillutise sisse. Puude juuri tuleks tee ehituse käigus maksimaalselt kaitsta ? aluskihtide paigaldamisel ei tohi puule lähemale minna kui 1,5 m tüvest. Puu ümber jääv ca 1,5 m raadiusega ring tuleb katta ainult teekatendi pindmise kihiga ? graniitsõelmetega, mida segatakse mullaga.
4. Arheoloogilised- ja konserveerimistööd:
Väikese linnuse idamüüri ees (Kd I, jn leht 3, nr 8) ja lõunavärava eesehituse alal (Kd I, jn leht 3, nr 9) konserveeritakse vastavalt arheoloogiliste uuringute tulemusele nimetatud kahe objekti (eellinnuse ja kellatorni) väljakaevatud müüripealsed, kaetakse need paekivimüüritisega tasapinnaliselt teega ja eksponeeritakse tee tasapinnal.
Tööde etapid:
1. Arheoloogilised uuringud (Kd I, jn leht 3, nr 8 ja 9). Teostaja alltöövõtja peab omama Muinsuskaitse tegevusluba. Arheoloogiliste uuringute tulemuste põhjal koostab alltöövõtja arheoloogiliste tööde aruande.
2. Vastavalt arheoloogiliste tööde aruandele konserveeritakse väljakaevatud müüripealsed, seejärel kaetakse paekivimüüritisega tasapinnaliselt teega. Teostaja alltöövõtja peab omama Muinsuskaitseseadusest (paragrahv 36) lähtuvalt tegevusluba.
5. Trepid
5.1. Puitastmetega trepid:
Käesolevaga on projekteeritud Haapsalu linnuse nõlvadele puitastmetega mõõtmetega 400x120 mm teraskonstruktsioonis kandetaladega trepid. (Kd I, jn leht 3, 4-2)
Postvundamendid on ette nähtud pinnasesse puuritavatesse aukudesse paigaldatavatest PVC torudest läbimõõduga 200x4,9 mm, millised on ette nähtud täita betooniga ja katta pealt tarilapiga.
Trepid on projekteeritud monteeritavatena. Laiusega 1500 mm treppe kannavad 2 trepitala T-1 või T-2. Laiusega 2500 mm treppe kannavad 3 trepitala T-1. Trepitalad T-1 ja T-2 tuleb töökojas kokku keevitada ja seejärel kuumtsinkida. Teineteisega kokkupuutuvad trepitalad tuleb omavahel kinnitada poltidega M 8x80 mm abil.
Kõik treppide kandekonstruktsiooni terasdetailid on ette nähtud korrosiooni vastu kuumtsinkida vastavalt standardile DIN 50976.
Trepiastmed on valmistatud sügavimmutatud puidust, mis on toonitud raudsulfaadi või raudvitrioliga halliks.
Trepid teostatakse vastavalt joonistele (Kd I, EK-1, EK-2, EK-3, EK-4, EK-5, EK-6, EK-7, EK-8, EK-9, EK-10, EK-11, EK-12).
5.2 Ajalooline kivitrepp:
Ajaloolisele kivitrepp (Kd I, jn leht 3, nr 33, TR 8) taastatakse maksimaalselt endisel kujul. Olemasolevad (algselt krohvitud) paekivist laotud tugimüüride maapealne osa demonteerida, terved kivid võtta uuesti kasutusele. Tugimüürid laduda paekivist, seinad ja pealmine pind krohvida siledapinnalise tsementkrohviga, pealmisele pinnale anda kalle treppidest väljapoole. Hävinenud tugimüürid (Kd II, jn leht 4, nr 8,9, 10) laduda üles analoogselt peegelpildis säilinud müüridega.
Olemasolevate paekividest laotud trepiastmete lahtised paekivid eemaldada, vajadusel tugevdada astmete alust paekivikonstruktsiooni. Peale valada monoliitne raudbetoon. Astmete pealmine pind karestatud, faktuur kooskõlastada objekti arhitektiga. Astme nina valada vineerraketises. Podestil anda kalded vee äravooluks.
Trepi T-8 taastamine teostatakse vastavalt renoveerimiskavale (Kd II, lk 2-3; kd II, jn leht 4) ja konstruktiivsetele joonistele (Kd II, EK-21, EK-22, EK-23, EK-24, EK-25). Betoneerimise ja armeerimise juures järgida projekteerija ettekirjutusi (Kd II, lk 2-3)
6. Istepingid
Paigaldatavaid pingitüüpe on 2 ? seljatoeta (Kd II, jn leht 1-1) ja seljatoega (Kd II, leht 1-2). Pingid on puit-teraskonstruktsioonis. Pinkide kandekonstruktsioon on terasest. Kõik kandekonstruktsioonid terasdetailid on ette nähtud korrosiooni vastu külmtsinkida. Seejärel katta Zinga värviga ning kattevärviga RAL 9007 (Graualuminium). Pinkide puitosad on immutatud lehisepuidust, mis kaetakse raudvitrioli 10-20% vesilahusega (vt kd II, lk 1.
Pinkide joonised vt kd II, leht 1-1, 1-2, EK-01, EK-03, EK-05, EK-06, EK-08, EK-010. Seljatoeta ja seljatoega pingi esimene eksemplar kooskõlastada projekti autoriga.
Muldkindlustustele ehk vallidele paigutatakse 12 istepinki ? 9 seljatoeta pinki ja 3 seljatoega pinki. Lühikesele vallile (Kd I, jn leht 3, nr 31 ja 29 vaheline ala) paigutatakse 3 seljatoega pinki. Pikale vallile (Kd I, jn leht 3, nr 14 ja 24 vaheline ala) paigutatakse 9 seljatoeta pinki. Lühikesele vallile paigaldatakse pingid planeeritud kohtadesse, pikale vallile paigutatakse pingid planeeritud kohtadesse vastavalt kokkuleppele Tellijaga.
7. Prügikastid
Paigaldatavate prügikastide (kd II, jn leht 2) materjal ja viimistlus peab sobima ülejäänud pargiinventariga: prügikasti puitosad katta raudsulfaadi 10-20% vesilahusega ning metallosad RAL 9007 (Graualuminium). Prügikasti pleki perforeering peab olema vastavuses pinkide metalli perforatsiooniga. Prügikastid teostatakse vastavalt joonisele (kd II, jn leht 2). Esimene eksemplar kooskõlastada projekti autoriga.
Paigaldatakse 5 prügikasti. Paigalduskohad lepitakse kokku Tellijaga.
Haapsalu Piiskoplinnuse hoov on kultuuriürituste korraldamiseks suletud alates 15.08.2005
Teetööde käigus tuleb kokkuleppel Tellijaga tagada vajalikud liikumisteed piiskopilinnuse territooriumil.
Tööde teostamise tähtaeg on 135 päeva alates hankelepingu sõlmimisest.
Nõutavad tagatised ja garantiid:
1. Pakkuja on kohustatud hankima krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii summas 20 000 (kakskümmend kolm tuhat) Eesti krooni;
2. Pakkumise tagatis peab olema jõus vähemalt pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul. Pakkumise tagatis kindlustab Ostajale Pakkuja poolt kohustuste (RHS § 38 lg 1) täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise.
Pakkumise kutse dokumentid väljastatakse peale dokumentide eest summa 1300 krooni tasumist Haapsalu Linnavalitsuse arveldusarvele a 10602002431007, esitades sellekohase maksekviitungi.
Info ja dokumendid: Haapsalu Linnavalitsus, Ülla Paras, projektijuht, tel. 472 5346, faks 472 5310, e-post: ylla.paras@haapsalulv.ee.
Pakkumised esitada hiljemalt 13. juuni 2005 kell 9.00.
Objektiga seotud ettevõtted
Tellija |
|||||
Haapsalu Linnavalitsus , HAAPSALU
|
|
hlv@haapsalulv.ee | |||
Peatöövõtja |
|||||
|
restor@restor.ee |