Kehtestati Pakri saarte üldplaneering. Üldplaneeringu eesmärgiks oli pikaajaliste arengusuundade määramine Pakri saartel, territooriumi funktsionaalsete maakasutuste planeerimine, puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi.
Pakri saarte üldplaneeringu planeeringulahendus lähtub püsiasustuse taastamise vajadusest saartel. Samas on Pakri saared planeeringu koostamise ajal täies ulatuses hõlmatud looduskaitsealuste alade koosseisu (Pakri maastikukaitseala, Pakri hoiuala), mis seab piirangud arengute kavandamisele. Pakri saarte üldplaneeringulahendus kujutab endast kompromissi looduskaitseliste piirangute ning asustuse taastamise vajaduse vahel, mis on saavutatud planeeringu koostamise ning selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimise protsessi jooksul erinevaid võimalusi läbi töötades.
Tulenevalt looduskaitselistest piirangutest ning olemasoleva looduskaitsealase informatsiooni üldistusastmest, on looduskaitseseadusega vastuollu minemata võimalik Pakri saarte üldplaneeringus kavandada võimalikud arengud ja lahendused, mille realiseerumise võimalused selguvad täpsemalt detailplaneeringute koostamise raames.
Planeeringulahenduses on asustuse iseloomu valikul ja paigutamisel aluseks võetud Pakri saartele kuni 1940. aastani omane olnud rannarootsi kompaktsete küladega asustusmuster. Sellest lähtuvalt on üldplaneeringu lahenduses kavandatud hoonestuse ja asustuse taastamine rannarootsi-aegsetel külakohtadel, samuti uusasustuse rajamine. Hoonestuse taastamise võimalus antakse üldplaneeringuga ka maakasutusplaanil tähistamata kuid arhiivimaterjali või eksperthinnangu käigus tuvastatud varemete/varemekohtadel, välja arvatud Suur-Pakri Suurkülas, mis säilitatakse varemepargina.
Kõiki külasid ühendab omavahel ning Väike-Pakri Väikeküla sadamaga valdavalt olemasoleval teedevõrgul põhinev teedevõrk. Kõik teed Pakri saartel on pinnasteed. Põhiteede määratlemisel on lähtutud vajadusest siduda külad Väike-Pakri sadamaga ning omavahel. Uued teelõigud on üldplaneeringuga kavandatud tagamaks saartevahelise ühenduse võimalus sillana, et vältida mootorsõidukiliiklust maastikukaitsealal. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek perspektiivse, mootorsõidukite liiklemiseks ettenähtud silla põhimõttelise asukoha osas. Lisaks on Suur-Pakrile kavandatud kaks uut matkaraja lõiku, eesmärgiga tagada ligipääs peamistele vaatamisväärsustele ning suunata liikumist maastikul.
Püsiasustuse taastamise ning teiste Pakri saarte arengueesmärkide elluviimise eelduseks on saarte ja mandri vahelist püsiühendust võimaldava sadama rajamine. Üldplaneeringuga määratakse ainuvõimalikuks sadamakohaks Väikeküla Väike-Pakri saarel, kus looduslikud tingimused on sadama rajamiseks kõige soodsamad.
Lisaks küladele kavandatakse Väike-Pakri saarele puhkemajandusliku ettevõtlusala rajamine, vastavalt kehtivale detailplaneeringule („Väike-Pakri saare Rukkisaare III maaüksuse detailplaneering“, kehtestatud 06.01.2010 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 1).
Üldplaneeringu kohaselt viiakse kavandatavad võimalikud arendused ellu esmajärjekorras Väike-Pakri saarel. Kuni saartevahelise ühendustee välja ehitamiseni mootorsõidukiga läbitavana on Suur-Pakri saarele ligipääsuvõimalusteks jalgsi/rattaga liikumine Väike-Pakrilt ning randumine merelt. Spetsiaalseid randumisrajatisi üldplaneeringuga ei kavandata, randumisvõimalused sõltuvad looduslikest eeldustest.