03. jaanuar 2013
Kehtestati Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneering, 12,10 ha suuruse maa-ala s.o kruntide positsioon 1–12 ja 19–30 osas. Detailplaneeringus on ette nähtud moodustada kokku üheksateist ärimaa, üks 45% ärimaa ja 55% elamumaa, üks 35% ärimaa ja 65% elamumaa ja kolm transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega krunti ning on määratud ehitusõigus moodustatavale kruntidele kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 10 maapealse ja kolme maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 7 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 14 maapealse ja kolme maa-aluse korrusega ärihoone, viie kuni 8 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 10 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 4 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega parkimishoone, kuni 15 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, kolme 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, kuni 11 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ning olemasolevate ärihoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks või säilitamiseks praeguses suuruses.
15. märts 2011
Võeti vastu Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneering, milles on ette nähtud moodustada kokku 30 krunti (22 ärimaa krunti, 5 elamu- ja ärimaa krunti ja 3 transpordimaa krunti) ja on määratud ehitusõigus ühe kuni 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, ühe kuni 15 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, ühe kuni 14 maapealse ja kolme maa-aluse korrusega ärihoone, kolme 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 11 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 10 maapealse ja kolme maa-aluse korrusega ärihoone, kolme kuni 10 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega elu- ja ärihoone, ühe kuni 10 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, kolme kuni 9 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone, viie kuni 8 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 7 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äri- ja parkimishoone, ühe kuni 5 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 4 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega parkimishoone ehitamiseks ning olemasolevate ärihoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks või säilitamiseks olevas mahus. Detailplaneeringus on tehtud ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ kohane ettevõtluse segahoonestusala detailplaneeritud maa-ala piires kesklinna segahoonestusalaks.
04. jaanuar 2009
Algatati Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on muuta planeeritaval maa-alal paiknevate kruntide piire ja maakasutuse sihtotstarvet ning määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus kuni 17 korruseliste hoonete ehitamiseks ning tänavate rajamiseks. Kohila tn 2 kinnistule soovitakse määrata ehitusõigust kuni 5 maapealse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoonele on kavandatud ka 1 maa-alune korrus. Pärnu mnt 139 kinnistule soovitakse määrata ehitusõigust kahe olemasoleva kuni 7-korruselise hoone rekonstrueerimiseks. Pärnu mnt 139a / Kohila tn 2a kinnistust moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Pärnu mnt 139a, soovitakse määrata ehitusõigust kuni 7 maapealse korrusega ärihoone ja kuni 14 maapealse korrusega ärihoone rajamiseks. Mõlemale hoonele nähakse ette ka kuni 3 maa-alust korrust. Pärnu mnt 139a / Kohila tn 2a kinnistust moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Kohila tn 2a, soovitakse määrata ehitusõigust kuni 11 maapealse korrusega ja kolme maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Pärnu mnt 139a / Kohila tn 2a ja Kohila tn 4 kinnistust moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Kohila tn 2b, soovitakse määrata ehitusõigust kuni 8 maapealse korrusega ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoone planeeritakse nelja maapealse osaga, mis visuaalselt mõjuvad eraldiseisvate hoonetena. Pärnu mnt 139a / Kohila tn 2a kinnistust moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Pärnu mnt 139b, soovitakse määrata ehitusõigust krundil oleva 1-9 maapealse korrusega ärihoone järgi. Hoonetele on kavandatud 1 maa-alune korrus. Kohila tn 4, Kohila tn 6 ja Pärnu mnt 139a / Kohila tn 2a kinnistust ning jätkuvalt riigi omandis olevast maast moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Kohila tn 4, soovitakse määrata ehitusõigust kuni 10 maapealse korrusega ja 3 maa-aluse korrusega elamu ehitamiseks, mille esimestel korrustel on äriruumid. Hoone planeeritakse kuue maapealse osaga, mis visuaalselt mõjuvad eraldiseisvate hoonetena. Kohila tn 8 ja Pärnu mnt 139a / Kohila tn 2a kinnistust moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Kohila tn 8, soovitakse määrata ehitusõigus olemasoleva kuni 8 maapealse korrusega ärihoone laiendamiseks. Hoonele kavandatakse 1 maa-alune korrus. Kohila tn 6 ja Kohila tn 8 kinnistust ning jätkuvalt riigi omandis olevast maast moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Kohila tn 6, soovitakse määrata ehitusõigust kuni 10 maapealse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoonele nähakse ette 2 maa-alust korrust. Pärnu mnt 139e ja Pärnu mnt 139e/3/4/5/6/7/8 kinnistust moodustatavale krundile, aadressiettepanekuga Pärnu mnt 139e, soovitakse määrata ehitusõigust eri kõrgusega osadest modelleeritud kuni 17 maapealse korrusega äri- ja eluhoone rajamiseks. Hoone planeeritakse nelja maapealse osaga, mis visuaalselt mõjuvad eraldiseisvate hoonetena. Hoonele kavandatakse 2 maa-alust korrust. Pärnu mnt 139e/1 krundile soovitakse määrata ehitusõigust kuni 11 maapealse korrusega ärihoone rajamiseks. Hoonele nähakse ette 2 maa-alust korrust. Pärnu mnt 139f krundile soovitakse määrata ehitusõigust kuni 14 maapealse korrusega ärihoone rajamiseks. Kõrgeima hooneosa kõrguseks planeeritakse 80 m merepinnast. Hoonele kavandatakse 2 maa-alust korrust. Planeeringuala põhjaosa soovitakse kavandada tänav-väljak põhimõttel, kusjuures ala linnaehituslikuks teljeks on Türi tänava pikendus, millest on kavas kujundada aktiivne äritänav. Tänavaga külgnev ümmargune väljak soovitakse kujundada amfiteatrina, millest avaneb vaade säilitatavale telliskorstnale.