15. september 2009
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon väljastas AS Eesti Energia loa geoloogiliste eeluuringute läbiviimiseks Suur-Pakri saarel seoses kavandatava tuumaelektrijaama võimaliku asukohavalikuga. Uuringu koosseisus puuritakse kolm madalpuurauku (40 m) ja üks sügavpuurauk (300 m), mis tähistab potentsiaalse tuumareaktori asupaika. Tööd hõlmavad kõikide puurimisega seonduvate tööde ning parameetrite dokumenteerimist, veeuuringute läbiviimist ja seirekaevude konstruktsioonide kirjeldamist. Võimalik tulevane jaama asukoht jääb Suur-Pakri saarel Lepiku külast põhjapoole ja ulatub kuni mõttelise jooneni Stor viki põhjakalda ja saare läänekalda sõjaväeosa vahel. Septembri lõpuks võtab AS Eesti Energia vastu otsuse, kas uurinuid alustatakse käesoleval või järgmisel aastal.
10. august 2009
AS Eesti Energia kuulutab välja hanke Suur-Pakri saarel kavandatavate ehitus- ja hüdrogeoloogiliste uuringutega seonduvate tööde teostamiseks.
Hanke kogumahtu kuulub kolme madalpuuraugu (40 m) ja ühe sügavpuuraugu (300 m) puurimine, kõikide puurimisega seonduvate tööde ning parameetrite dokumenteerimine, veeuuringute läbiviimine ja seirekaevude konstruktsioonide kirjeldamine, mis peavad olema eraldi osadena tööde terviklikult vormistatud aruandes ära toodud.
Hankelepingu täitmise tähtaeg 16.10.2009 (2009 a. suve-sügisperiood).
Hankes osalemiseks esitada taotlus hanke eest vastutavale isikule.
Pakkumiste esitamise tähtaeg 17.08.2009 kell 9.00.
Kontaktisik on AS Eesti Energia projektijuht Andres Tropp, aadress Laki 24, Tallinn 12915, telefon 715 2216, mobiil 53 037 113, faks 715 22 00, e-post andres.tropp@energia.ee
03. august 2009
AS Eesti Energia kavandab suvel alustada Suur-Pakri saarel geoloogilisi uuringuid ning esitas keskkonnaametile taotluse saarel geoloogiliste puurimistööde läbiviimiseks. Uuringute tulemused aitavad välja selgitada saare sobivust tuumaelektrijaama asukohana. Uuringute käigus kavandatakse saare pinnasesse puurida 5 auku, millest ühe sügavuseks on 300 meetrit ja ülejäänudtel 30 meetrit. Pakri saared ja neid ümbritsev mereala on looduskaitse all - Suur-Pakri põhjaosa ning Väike-Pakri põhja- ja lõunaosa kuuluvad Pakri maastikukaitseala koosseisu. Ülejäänud osa saartest ja neid ümbritsev mereala Lohusalu lahest kuni Kurkse väinani kuulub Pakri hoiuala alla.
Keskkonnaamet on seisukohal, et geoloogilised puurimistööd võivad ohtu seada saare loodusväärtused ning kaalub vajadust uuringutegevusele keskkonnamõjude hindamise algatamist.
01. juuni 2009
AS Eesti Energia kavandab Suur-Pakri saarel ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimist, et välja selgitada saarele tuumaelektrijaama rajamise võimalikkust. Suur-Pakri saar on üks tummaelektrijaama väljapakutud asukohtadest. Hetkel koostatakse uuringute lähteülesandeid ja pärast nende valmimist hakatakse taotlema luba uuringute läbiviimiseks. Tuumajaama rajamine Eestisse pole kindel, kuid AS Eesti Energia plaanib ära teha eeltööd, et tulevikus oleks võimalik otsus langetada. Tuumaelektrijaama Eestisse rajamise otsus võidakse vastu võtte eeldatavalt seitsme-kaheksa aasta pärast.
23. veebruar 2009
AS Eesti Energia viis läbi tuumaelektrijaama võimaliku asukohavaliku eeluuringu. Tuumajaama võimaliku asukohana jäid sõelale Tellisna (Telise) neeme äärne piirkond Noarootsis, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealse platoo Sillamäe ja Voka vahel ning Toila, Vaivara valla territooriumile jääva Viivikonna karjääriala, Suur-Pakri saare põhjapoolne piirkond ja Keibu lahe kirderannikul asuva vana kruusakarjääri territooriumi. Kahte viimast asukohta peetakse sobivaimaks rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri poolt tunnustatud tehniliste kriteeriumide ja Soome seadusandluses kehtestatud ohutusalaste nõuete alusel, Eestil vastavad kriteeriumid puuduvad. Ametlik planeerimismenetlus tuumajaama suhtes käivitatakse pärast tuumaenergeetika arendamisele põhimõttelise heakskiidu saamist.
20. oktoober 2008
AS Eesti Energia koostab Eestisse
tuumajaama rajamiseks tööplaani, milles tuuakse välja võimaliku tuumajaama käivitamise aeg. Aastaks 2012 loodetakse luua Eesti tuumajaamaenergeetika alane
seadlusandlus, kolm aastat kulub projekteerimistöödele ja ligikaudu 7 aastat kulub ehitusele. Eesti võib oma tuumajaama reaalselt kõige varem saada aastatel
2020-2025, jaama võimalik võimsus jääks vahemikku 600-800 megavatti.
