Teostatakse Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustöid. Käesolevaks ajaks on valminud hoone vundament. Staabihoone alumisele korrusele on kavandatud majandusruumid, õppeklassid, samuti sööklaruum naiskodukaitse ja kodutütarde tegevusteks, erinevate organisatsioonide ametiruumid, saunakompleks ja jõusaal. Tulevase kompleksi Ringtee-poolses küljes on tagalakeskus tehnika remonditöökoja ja ladudega, hoone keskossa on planeeritud relvaruumid ja Kalevi tänava poolsesse külge lasketiir. Praeguse poolkinnise tiiru asemel saab Saaremaa malev kinnise, soojade ruumide ja viie rajaga tiiru. Ühte kinnistu serva rajatakse spordiväljak. Keskuse ehitamiseks kulub koos käibemaksuga 5,5 miljonit eurot. Sellele lisandub nõrkvoolu ja sisustuse hange.

Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustöid teostab OÜ Ehitus5ECO. Tööde sisuks on maleva staabi- ja tagalakeskuse hoone ja rajatiste tööprojektide koostamine ja ehitamine.

Kaitseliit kuulutab välja avatud hanke Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustöödeks. Riigihanke objekt on Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse hoone ja rajatiste tööprojektide koostamine ja ehitamine vastavalt hanke alusdokumentides kirjeldatule.
Tööde kestus: 12 kuud.
Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg: 19.07.2019 11:00.

Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse projekteerimistööde osaks olevast taotluseelarvest on selgunud, et kümne rajaga lasketiiru prognoositav maksumus on ligikaudu 1,17 miljonit eurot koos käibemaksuga ehk üle kahe korra rohkem kui algselt prognoositi. Kaitseliit pakub Saaremaa vallale edasiseks tegevuseks välja kolm varianti.
Esimese järgi viib Kaitseliit läbi riigihanke kümne rajaga lastetiiru ehitamiseks eeldusel, et Saaremaa vald tasub ehitusmaksumusest ja ülalpidamiskuludest 50%.
Teine variant oleks, et Kaitseliit viib läbi riigihanke viie rajaga lasketiiru ehitamiseks, Saaremaa vald toetab ehitust 250 000 euroga ja kannab hiljem 50 % korrashoiukuludest ning Kaitseliit võimaldab spordikooli noortel kasutada lasketiiru treeninguteks.
Kolmas variant oleks, et Kaitseliit viib läbi riigihanke viie rajaga lasketiiru ehitamiseks ilma valla osaluseta ning kasutamistingimused vallale ja spordikoolile on hilisemate läbirääkimiste teema.

Kaitseliit ja OÜ EMP A&I sõlmisid lepingu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse projekteerimiseks. Hankelepingu objektiks on peatöövõtu korras Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustööde teostamiseks vajaliku projekt-dokumentatsiooni koostamine ning muude seonduvate tööde ja teenuste teostamine.

Kaitseliit kuulutab välja avatud hanke Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse projekteerimiseks. Käesoleva hanke objektiks on peatöövõtu korras Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitustööde teostamiseks vajaliku projekt-dokumentatsiooni koostamine ning muude seonduvate tööde ja teenuste teostamine vastavalt käesoleva riigihanke hanketeates ja hankedokumentides toodud mahtudele, tingimustele ja nõuetele.
Tööde kestus: 10 kuud.
Pakkumuste esitamise tähtaeg: 11.07.2017 kell 11:00.

Kaitseliit on ette valmistamas projekteerimistööde riigihanget Kaitseliidu Saaremaa maleva staabi- ja tagalakeskuse ehitusprojekti koostamiseks. Uus keskus on planeeritud uusehitusena Kalevi põik 5 ja valmib hiljemalt 2019. aastal.
Staabi- ja tagalakeskuse üheks osaks on ka kavandatav siselasketiir väikekaliibrilistele relvadele. Kaitseliidu vajadusi rahuldab viie rajaga 50 m lasketiir, samas on Kuressaare linnavalitsus ja Saaremaa spordikool avaldanud soovi liituda lasketiiru ehitamisega, et tulevikus tagada elanikele võimalus tegeleda lasketreeningutega ning osaleda spordikooli korraldatavatel võistlustel. Tulenevalt linnavalitsuse täiendavatest vajadustest, kujuneks lasketiiru radade koguarvuks 10. Kümne rajaga lasketiiru maksumuseks prognoosime ca 500 000 eurot, millest linna osaks jääks tasuda pool sellest summast. Staabi- ja tagalakeskuse projekteerimistööde riigihanke tegemiseks soovib Kaitseliit mitte hiljem kui järgmise aasta 1. veebruariks teada saada, kas linnavalitsus toetab rahaga siselasketiiru ehitamist ning võtab objekti valmides enda kanda pool lasketiiru ülalpidamiskuludest. Volikogud saavad teemat arutada jaanuaris.

Kaitseliit on otsustanud ehitada uue hoone Kalevi põik tänavale. Kaitseliidu 2017 - 2020 investeeringute plaanis on uue tagalakeskuse ehitamine. Projekteerija leidmiseks kuulutatakse lähiajal välja riigihange.

Kehtestati Ringtee ja Kalevi põik vahelise ala detailplaneering. Planeeringuga tehakse järgnevad ettepanekud:
1. jagada Ringtee 7 ja Kalevi põik 9 aadressiettepanekuga jätkuvalt riigi omandis olev maa (AT0411220002 ja AT0510250081) kolmeks ehitusõigusega äri- ja tootmismaa krundiks ja üheks riigikaitsemaa krundiks;
2. määratleda planeeringuga kavandatud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide Põhja tn 44, Kalevi tn 7a ja Kalevi põik 9 ehitusõigus;
3. muuta Kalevi põik 5 (34901:003:0268) kinnistu sihtotstarve äri- ja tootmismaast riigikaitsemaaks ja liita jätkuvalt riigi omandis olevast maast moodustatava riigikaitsemaa otstarbega krundiga;
4. moodustada jätkuvalt riigi omandis olevast maast III etapis kavandatud ala läbiva tee koridori ja Kalevi põik 7 vahele iseseisev tootmiskinnistu, millele näha ette võimalus planeeringu II etapis liita Kalevi põik 7 koosseisu juhul kui liitmise taotluse esitamise hetkel on mõlemal kinnistul sama omanik.
5. muuta Tallinna tn 85 (AT0410150100) sihtotstarve ärimaast sotsiaalmaaks eesmärgiga taotleda haljasalana munitsipaalomandisse ja kavandada liitmine kõrvalasuva Ringtee haljasala krundiga.
Planeeringuga võimaldatakse täna ehitusõiguseta olev jätkuvalt riigi omandis olev ala võtta kasutusele perspektiivse äri- ja tootmisalana.
Arvestades Kaitseliidu Saaremaa Maleva ruumivajadusi planeeritakse alale lisaks ettevõtluskruntidele riigikaitsemaa funktsioon.
Parkimine tuleb lahendada kruntidel.
Planeeringu II etapi realiseerimisel moodustatavate kruntide juurdepääs on kavandatud olemasolevalt Kalevi põik tänavalt. Põhja tänav L4 maaüksusele varem projekteeritud tänava väljaehitamine võimaldab planeeringu II etapis moodustatava Põhja tn 44 või planeeringu III etapi realiseerimisel Põhja tn 44 jagatud kinnistute logistikat paremini korraldada võimaldades raskeveokitele otsepääsu Ringteele.
Planeeringulahendus koostatakse arvestades perspektiivse ala läbiva teega ja planeeringuga moodustatud Põhja tn 44 krundi jagamise võimalusega väiksemateks ühikuteks planeeringu III etapis.
Käesolevas planeeringus on 3 etappi.
Planeeringu I etapi lõpuks on Ringtee 7 (AT0411220002) ja Kalevi põik 9 (AT0510250081) jätkuvalt riigi omandis olev maa jagatud neljaks krundiks: äri ja tootmiskinnistud Põhja tn 44, Kalevi põik 7a ja Kalevi põik 9 ning kavandatud ehitusõiguseta krunt aadressiga Kalevi põik 5a mis planeeringu II etapis liidetakse Kalevi põik 5 kinnistuga; Kalevi põik 5 kinnistu planeeringujärgne sihtotstarve on muudetud äri- ja tootmismaast riigikaitsemaaks; Kalevi põik 7 ja 7c on liidetud;
Tallinna tn 85 (AT0410150100) jätkuvalt riigi omandis olev maa vormistatakse üldmaana.
Planeeringu II etapi lõpuks on moodustatud riigikaitsemaa sihtotstarbega krunt pääsuga Kalevi põik tänavalt; Kalevi põik 7 ja Kalevi põik 7a liidetakse tingimusel, kui kinnistute liitmise taotluse esitamise hetkel on mõlemal kinnistul sama omanik.
Planeeringu III etapi realiseerimisel on planeeringujärgne krunt Põhja tn 44 võimalik jagada täiendavalt 7 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. III etapi elluviimisest loobutakse, kui Põhja tn 44 kinnistut ei soovita jagada ja võetakse kasutusele tervikuna.
Planeeritud hoonestusalade vähim vahekaugus on 8,0 m. Ehitiste planeeritud kõrgused on valdavalt 9m, Kalevi põik 7 kinnistul vastavalt olemasolevale hoonele 10 m planeeritud maapinnast. Juurdepääsud planeeringujärgsetele kruntidele on kavandatud valdavalt Kalevi põik tänavalt.
Ehitusprojektide koosseisus näidatakse säilitatav ja kavandatav haljastus; kinnistu sademeveelahendus selliselt, et ei halveneks ümbritsevate kinnistute sademeveega seotud olme. Planeeringu III etapi kruntide moodustamisel tuleb piirkonna sademeveesüsteem lahendada tee ehitusprojekti koosseisus.
Planeeringu elluviimist tuleb alustada vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada kõrghaljastus ning viimasena hoonestus.
Jätkuvalt riigi omandis olev maa jagatakse vastavalt detailplaneeringule kruntideks.
Detailplaneeringu II etapis kavandatud Kalevi põik 7a liitmine Kalevi põik 7 ja 7c-ga üheks kinnistuks ja Kalevi tn 10a liitmine Põhja tn 44 kinnistuga saab toimuda vaid juhul, kui liidetavatel kinnistutel liitmise hetkel on üks omanik.
Detailplaneeringu III etapi elluviimine toimub vastavalt vajadusele.
Kuna Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga (üldplaneering) on riigikaitsemaa sihtotstarve võimaldatud vaid asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtfunktsiooni puhul, ning planeeringuala näol on tegemist üldplaneeringu kohase ettevõtlusalaga, on kavandatud planeering planeeritud riigikaitsemaa funktsiooni osas üldplaneeringut muutev.

11.12.2013-08.01.2014 on Kuressaare Linnavalitsuse infostendil avalikul väljapanekul Ringtee ja Kalevi põik vahelise ala detailplaneering.
Detailplaneeringu tutvustav avalik arutelu toimub 11.12.2013 kell 16.00 Kuressaare linnavalitsuse saalis (Tallinna tn 10 II korrus)
Planeeritava maa-ala suurus ca 10 ha.
Planeeringuga tehakse järgnevad ettepanekud:
1. jagada Ringtee 7 ja Kalevi põik 9 aadressiettepanekuga jätkuvalt riigi omandis olev maa (AT0411220002 ja AT0510250081) kolmeks ehitusõigusega äri- ja tootmismaa krundiks ja üheks riigikaitsemaa krundiks;
2. määratleda planeeringuga kavandatud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide Põhja tn 44, Kalevi tn 7a ja Kalevi põik 9 ehitusõigus;
3. muuta Kalevi põik 5 (34901:003:0268) kinnistu sihtotstarve äri- ja tootmismaast riigikaitsemaaks ja liita jätkuvalt riigi omandis olevast maast moodustatava riigikaitsemaa otstarbega krundiga;
4. moodustada jätkuvalt riigi omandis olevast maast III etapis kavandatud ala läbiva tee koridori ja Kalevi põik 7 vahele iseseisev tootmiskinnistu, millele näha ette võimalus planeeringu II etapis liita Kalevi põik 7 koosseisu juhul kui liitmise taotluse esitamise hetkel on mõlemal kinnistul sama omanik.
5. muuta Tallinna tn 85 (AT0410150100) sihtotstarve ärimaast sotsiaalmaaks eesmärgiga taotleda haljasalana munitsipaalomandisse ja kavandada liitmine kõrvalasuva Ringtee haljasala krundiga.
Planeeringuga võimaldatakse täna ehitusõiguseta olev jätkuvalt riigi omandis olev ala võtta kasutusele perspektiivse äri- ja tootmisalana.
Arvestades Kaitseliidu Saaremaa Maleva ruumivajadusi planeeritakse alale lisaks ettevõtluskruntidele riigikaitsemaa funktsioon.
Parkimine tuleb lahendada kruntidel.
Planeeringu II etapi realiseerimisel moodustatavate kruntide juurdepääs on kavandatud olemasolevalt Kalevi põik tänavalt. Põhja tänav L4 maaüksusele varem projekteeritud tänava väljaehitamine võimaldab planeeringu II etapis moodustatava Põhja tn 44 või planeeringu III etapi realiseerimisel Põhja tn 44 jagatud kinnistute logistikat paremini korraldada võimaldades raskeveokitele otsepääsu Ringteele.
Planeeringulahendus koostatakse arvestades perspektiivse ala läbiva teega ja planeeringuga moodustatud Põhja tn 44 krundi jagamise võimalusega väiksemateks ühikuteks planeeringu III etapis.
Käesolevas planeeringus on 3 etappi.
Planeeringu I etapi lõpuks on Ringtee 7 (AT0411220002) ja Kalevi põik 9 (AT0510250081) jätkuvalt riigi omandis olev maa jagatud neljaks krundiks: äri ja tootmiskinnistud Põhja tn 44, Kalevi põik 7a ja Kalevi põik 9 ning kavandatud ehitusõiguseta krunt aadressiga Kalevi põik 5a mis planeeringu II etapis liidetakse Kalevi põik 5 kinnistuga; Kalevi põik 5 kinnistu planeeringujärgne sihtotstarve on muudetud äri- ja tootmismaast riigikaitsemaaks; Kalevi põik 7 ja 7c on liidetud;
Tallinna tn 85 (AT0410150100) jätkuvalt riigi omandis olev maa vormistatakse üldmaana.
Planeeringu II etapi lõpuks on moodustatud riigikaitsemaa sihtotstarbega krunt pääsuga Kalevi põik tänavalt; Kalevi põik 7 ja Kalevi põik 7a liidetakse tingimusel, kui kinnistute liitmise taotluse esitamise hetkel on mõlemal kinnistul sama omanik.
Planeeringu III etapi realiseerimisel on planeeringujärgne krunt Põhja tn 44 võimalik jagada täiendavalt 7 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. III etapi elluviimisest loobutakse, kui Põhja tn 44 kinnistut ei soovita jagada ja võetakse kasutusele tervikuna.
Planeeritud hoonestusalade vähim vahekaugus on 8,0 m. Ehitiste planeeritud kõrgused on valdavalt 9m, Kalevi põik 7 kinnistul vastavalt olemasolevale hoonele 10 m planeeritud maapinnast. Juurdepääsud planeeringujärgsetele kruntidele on kavandatud valdavalt Kalevi põik tänavalt.
Ehitusprojektide koosseisus näidatakse säilitatav ja kavandatav haljastus; kinnistu sademeveelahendus selliselt, et ei halveneks ümbritsevate kinnistute sademeveega seotud olme. Planeeringu III etapi kruntide moodustamisel tuleb piirkonna sademeveesüsteem lahendada tee ehitusprojekti koosseisus.
Planeeringu elluviimist tuleb alustada vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada kõrghaljastus ning viimasena hoonestus.
Jätkuvalt riigi omandis olev maa jagatakse vastavalt detailplaneeringule kruntideks.
Detailplaneeringu II etapis kavandatud Kalevi põik 7a liitmine Kalevi põik 7 ja 7c-ga üheks kinnistuks ja Kalevi tn 10a liitmine Põhja tn 44 kinnistuga saab toimuda vaid juhul, kui liidetavatel kinnistutel liitmise hetkel on üks omanik.
Detailplaneeringu III etapi elluviimine toimub vastavalt vajadusele.
Kuna Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringuga (üldplaneering) on riigikaitsemaa sihtotstarve võimaldatud vaid asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtfunktsiooni puhul, ning planeeringuala näol on tegemist üldplaneeringu kohase ettevõtlusalaga, on kavandatud planeering planeeritud riigikaitsemaa funktsiooni osas üldplaneeringut muutev.

Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu järgi eraldab keskkonnaministeerium Kuressaares Kalevi põik 5 asuva 4701-ruutmeetrise kinnistu kaitseministeeriumile.
Kaitseliidu Saare maleval  on plaanis krundile rajada tagalakeskus. Esialgsete plaanide järgi on tegemist moodsa kergehitisega, kus on muu hulgas nii laopinnad, remondiruumid kui ka õppeklassid.

Algatati Ringtee ja Kalevi põik vahelise ala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Ringtee äärse, Põhja tänava pikenduse ja Kalevi põik vahelise, jätkuvalt riigi omandis oleva maa- ala kruntideks jaotamine. Määrata Kaitseliidu Saaremaa Maleva tagalakeskuse kavandamiseks sobiv territoorium. Määrata ehitusõigus, ehitusalad, arhitektuursed tingimused, planeerida tehnovõrgud, haljastus ja heakord. Lahendada liikluskorraldus piirkonnas koos parkimise lahendusega igal moodustataval krundil. Selgitada servituutide seadmise vajadus.