29. juuli 2019
Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teatab „Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise algatamine“ alapunkti 3.1. muutmisest ning uue detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ala piiride kinnitamisest.
04. veebruar 2019
Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet on algatanud Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Detailplaneeringuga kaalutletakse võimalust jagada planeeringualaarva linnas Elektrijaama linnaosas Kadastiku lubjakivimaardlat ümbritsevas piirkonnas RMK Narva metskonna hallatavatel kinnistutel neljakümne üheksaks (49) osaks. Igale moodustatud krundile kavandatakse määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed (T50/Ä50% või T80/Ä20%) ning ehitusõigus kuni kolme (3) hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind iga kinnistu puhul on 3500 – 8000 m², korruselisus kuni viis (5) korrus kõrgusega kuni 18 m. Algatatav Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrama tehnovõrkude asukohad.
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering toob kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu muutmise ettepaneku ühes keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisega. Kehtiva Narva linna üldplaneeringu kohaselt pole Balti SEJ tootmiskompleksi ülejäänud linnast eraldavas, Väike-Kadastiku järve ümbritsevas piirkonnas (kokku 159 ha) lubatud arendada ehitustegevust (v.a tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid ehitisi). Vastava linna rohevõrgustiku ühe põhielemendi juhtfunktsiooniks on üldplaneeringus määratud looduslik haljasmaa, kus Väike-Kadastiku järve nähakse ette puhkeotstarbelise, heakorrastatud ümbrusega veekoguna. Algatatava detailplaneeringu üks põhiülesannetest on seega tasakaalustada erinevaid avaliku huvi aspekte: töökohtade loomise vajadust, linna rohevööndi säilitamist ja puhkevõimaluste pakkumist. Säilitatava roheala ulatus ja (rohekoridoride) struktuur määratakse planeeringu protsessis, lähtuvalt k.a. strateegilise keskkonnamõjude hindamise tulemustest.