05. august 2021
Rail Baltic Estonia sõlmis selle aasta esimesed kaks ehituslepingut kahe viadukti ja ökodukti rajamiseks. Lepingud hõlmavad Tagadi tee viadukti ning Loone ökodukti–Künka tee viadukti rajamist Kohila vallas. Esimest ehitab TREV-2 Grupp ja teist YIT Eesti.
Tagadi tee viadukti kogupikkus on 75 meetrit ja maksumus 2,3 miljonit. Seal rajatakse ka 2,2 kilomeetrit teid. Tööde tähtaeg on järgmise aasta oktoobris.
Künka tee viadukti maksumus on 5,3 miljonit eurot ja valmimistähtaeg järgmise aasta oktoobris. Viadukti pikkus on 54 meetrit ja Loone ökodukti pikkuseks 80 meetrit.
14. mai 2021
OÜ Rail Baltic Estonia kuulutab välja avatud hanke Rail Baltic kohalike peatuste jaamahoonete ja ooteplatvormide vahelise ülepääsu tüüpprojektide koostamiseks ning Raplamaa peatuste detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks. Rail Baltica kohalike peatuste arendamise eesmärgiks on regionaalsete ühenduste loomine ning asustuste aegruumilise vahemaa vähendamine. Hangitava objekti põhiliseks eesmärgiks on läbi planeerimis- ja projekteerimistööde saavutada ehitusõigused vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
Tööde kestus: - 2.10.2026.
Pakkumuse esitamise tähtpäev: 14.06.2021 10:00.
Pakkumuse avamise aeg: 14.06.2021 11:00.
05. aprill 2021
Rapla vallaga sõlmiti koostööleping Rail Baltica kohaliku peatuse rajamiseks. Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud ka suur, nn landmark tüüpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.
Vastavalt lepingule on Rail Baltic Estonia ülesandeks korraldada Rail Baltica kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine. Rail Baltica Rapla jaam saab olema Eesti üks uhkema väljanägemisega rongijaamu ning kuigi rahvusvahelised kiirrongid Rapla jaamas peatuma ei hakka, on Rail Baltica opereerimisplaanis viidatud võimalusele, et tulevikus võiks kuni 200km/h liikuva kohaliku rongiga, mis ka Raplas peatub, sõita Riia linnani.
Kuna tulevane Rail Baltica raudtee Rapla linna ei läbi, jääb ka peatus keskusest mõnevõrra eemale, kuid ei ole linnasüdamest oluliselt kaugemal kui tänane, Türi ja Viljandi suuna ronge teenindav raudteepeatus. Raudteega koos ehitatakse välja ka kõik juurdepääsuteed.
Rail Baltica kohaliku peatusega seotud raudteeinfrastruktuuri ehk raudtee ja ooteplatvormi projekteerimine ja ehitamine ning hilisem hooldus teostatakse Rail Baltic Estonia poolt vastavalt Rail Baltica projekteerimise juhendis määratud lahendusele. Kohalike peatustega seotud jaamahoone ning kohalikku peatust teenindavate rajatiste, näiteks juurdepääsuteed ja parklad, planeerimine, projekteerimine ja ehitamine viiakse baaslahenduse ulatuses läbi samuti Rail Baltic Estonia poolt.
Rail Baltic Estonia ja Rapla vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingus on võetud eesmärgiks rajada kohalikud peatused raudtee põhitrassiga samas ajaaknas, mis võimaldab regionaalsete rongide opereerimisega alustada raudtee põhitrassi valmimisel.
Detailplaneeringu koostamine ja projekteerimine lähevad lahti sellel aastal. Eesmärk on ehitusluba saada hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Rapla peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Lähtudes Rail Baltica opereerimisplaanis toodud esialgsest hinnangust kohalike rongide sõiduaegadele, võiks tulevikus jõuda rongiga näiteks Rapla peatusest Tallinnasse, Ülemiste ühisterminali 33 minutiga ja Pärnusse 39 minutiga.
Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.
29. märts 2021
OÜ Rail Baltic Estonia korraldab dünaamilise hankesüsteemi piiratud hankemenetluse omanikujärelevalveteenuse osutamiseks Rail Baltica rajatiste ehitustööde teostamisel 2021 – 2023. Luuakse dünaamiline hankesüsteem Rail Baltica raudteetrassi piirkonnas asuvate rajatiste ehitustöödel omanikujärelevalveteenuse osutamiseks.
Tööde kestus: 36 kuud.
Taotluse esitamise tähtpäev: 23.04.2021 11:00.
Taotluse avamise aeg: 23.04.2021 12:00.
19. oktoober 2020
Rail Baltic Estonia hange rajatiste ehitustöödeks Rail Baltica trassil 2020 – 2023.
Luuakse dünaamiline hankesüsteem Hankija vajadusteks teostatavate rajatiste ehitustööde ning nendega kaasnevate tööde hankimiseks. Sõlmitavate hankelepingute alusel teostatakse rajatiste ehitustööd Rail Baltica raudteetrassil.
Hanke eeldatav maksumus (sh. hanke osad): 60 000 000,00 EUR
Pakkumuste tähtaeg: 17.11.2020 11:00
Tööde kestus: 36 kuud
14. mai 2020
RB Estonia hakkab Saku vallas rajama Kurtna tee ja Künka tee maanteeviadukti. Mõlema projekt valmib tänavu suvel ja ehituseks läheb hiljemalt tuleval kevadel.
Rae vallas ristub RB Tartu maanteega. Seal asuvad lähestikku Assaku ja Põrguvälja tee maanteeviadukt, mille ehitushange on kavandatud sügiseks ja ehitus peaks algama järgmisel kevadel.
Raplamaal läheb töösse Rapla–Varbola tee maanteeviadukt, mille ehitushange korraldatakse aasta lõpus.
Rapla maakonnas hakatakse ehitama esimesi ökoduktegi. Urge ja Loone rohesilla hange kuulutatakse välja sel sügisel, et ehitust saaks alustada hiljemalt 2021. aasta kevadel.
Ühtekokku on tänavu kavas RB ehitusse investeerida 21,3 ja järgmisel aastal ligikaudu 60 miljonit eurot, mis hõlmab nii ehitust kui projekteerimist.
RB ehk kiire raudteeühendus ühes taristuga tahetakse välja ehitada 2026. aastaks.