Euroopa Liit toetab Tallinn-Helsingi kaksiklinna mereühenduse infrastruktuuri arendamist 10 miljoni euroga ühisprojektis TWIN PORT 4. Tallinna ja Helsingi sadamad  saavad ühises koostööprojektis Euroopa Liidult toetust kuni 10 miljonit eurot Euroopa Ühendamise Rahastu programmist (CEF- Connecting Europe Facility) infrastruktuuri investeeringuteks. Planeeritud investeeringute kogumaht on 33 miljonit eurot.
TWIN PORT 4 investeeringud on suunatud nii Tallinn-Helsingi kui ja Muuga-Vuosaari laevaliikluse arendamiseks ning seotud Tallinna Sadama kestliku arengu eesmärkide elluviimisega. „Laevaühendus Soome ja Eesti vahel on üks tihedama liiklusega laevaühendus. Ka praegu, kriisijärgsel ajal on  kahe naaberriigi vahel rekordarv laevakülastusi. Tallinna Vanasadamas arendatakse reisijate ja sõidukite teenindamiseks infrastruktuuri ning  luuakse kvaliteetset ja kohaliku kogukonnaga sidustatud avalikku ruumi. Muuga sadamasse rajatakse uued kaldarambid, et veelgi suurem osa raskeveokite liiklusest Tallinna kesklinnast Muugale suunata. Kõikide investeeringute puhul järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.
Nagu projekti number viitab, on tegemist juba neljanda TWIN-PORT projektiga, mille eesmärk on arendada ühte aktiivseimat laevaliini Euroopas kahe pealinna vahel Soome lahe kaldail. Esimesed kaks TWIN PORT projekti keskendusid reisiterminalide arendamisele (D-terminal Tallinnas ja Lääne-terminal 2 Helsingis), Muuga-Vuosaari liini avamisele ja LNG-d kütusena tarvitava reisiparvlaeva MEGASTAR liinile toomisele. TWIN PORT 3 projekt, mida praegu ellu viiakse, keskendub järjest kasvava Tallinn-Helsingi laevaliini liiklusega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamisele sadamates ja nende ümbruses rajades muuhulgas automaatsildumise võimekuse ning kaldaelektri kasutamise võimalused nii Tallinna Vanasadamas kui ka Helsingi Läänesadamas. Neljanda jätkuprojektiga sadamad jätkavad infrastruktuuri investeeringute tegemist nii Tallinna kui Helsingi sadamates, aga ka Muuga-Vuosaari liini arendamiseks. Viimati mainitud liinil ehitatakse muuhulgas mõlemasse sadamasse kahekordsed rambid, mis võimaldavad kiiremat ja mugavamat sõidukite, eelkõige veokite laevale peale- ja mahasõitu. Muuga sadamas rekonstrueeritakse ühe kai esimese korruse ramp ning ehitatakse uus teise korruse ramp sõidukite kiiremaks ning paremaks teenindamiseks. Tallinna Sadama soovib olulise osa kahe riigi vahel kaupa vedavatest raskeveokitest suunata Tallinna Vanasadamast Muuga sadamasse.
Projekti tulemusena rekonstrueeritakse Tallinna Vanasadamas D-terminalist laeva kulgevad reisijate koridorid ning muuhulgas lisatakse nende katustele päikesepaneelid, et kasutada oma tegevuses veelgi enam taastuvenergiat. Lisaks rekonstrueeritakse täielikult D-terminali esine ala vastavalt kogu Vanasadama ala hõlmavale arendusplaanile Masterplaan 2030. Uue lahenduse eesmärk on vähendada sadamaala liiklusummikuid, luua mugavamad lahendused terminali saabumisel ning sealt lahkumisel nii jala, ühistranspordi kui ka sõiduautodega. Lisaks teeb uus lahendus mugavamaks ka reisijate liikumise kahe reisiterminali vahel üle projekti TWIN-PORT 2 raames rajatava avatud jalakäijate silla. Helsingi sadam jätkab laevadele automaatsildumise ning kaldaelektrisüsteemide rajamist, et  vähendada müra ning õhureostust sadamate piirkonnas. Lisaks täiendatakse sadama digitaalseid lahendusi ja ehitatakse Vuosaari sadamasse teise korruse ramp Muuga-Vuosaari liinil sõitvate laevade teenindamiseks. TWIN PORT 4 projekt viiakse ellu aastatel 2020 – 2023. Suurima mahuga investeeringud projektis teeb Tallinna Sadam, mille eeldatav investeeringute maht on 22 miljonit, Helsingi sadam omalt poolt planeerib investeeringuid 11 miljoni euro ulatuses. Euroopa Ühendamise Rahastu programm toetab liikmesriikide infrastruktuuri investeeringuid sarnaselt sellele eelnenud TEN-T programmile, mille raames esimene TWIN PORT projekt kahe sadama koostöös ellu viidi. Käesolevaga antakse toetust juba neljandale samanimelisele projektile ning selle nimeks on TWIN PORT 4. Tallinn-Helsingi mereühendust arendatakse Põhjamere-Balti transpordikoridori osana ning sellel on oluline tähtsus ühendamaks Euroopa põhjaalasid lõunapoolse transpordivõrgustikuga.