Allkirjastatud rahastusleping, millega eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Eestile 196 miljonit eurot, et ehitada valmis Rail Baltica põhitrassi kolme esimese lõigu alusehitused koos nende juurde kuuluvate ristumiste ja liiklussõlmedega. Riik lisab sellele omalt poolt 34 miljonit eurot ehk kokku investeeritakse ehitustöödeks 230 miljonit eurot.
Taotlusvoorust saadud vahenditega ehitatakse Eestis ligikaudu 22 kilomeetrit Rail Baltica põhitrassi. Raudtee muldkehad ehitatakse kokku kolmel lõigul: Loone-Alu trassil 7,2 kilomeetri ulatuses, Ülemiste-Soodevahe trassil 4,8 kilomeetri ulatuses ning Harju- ja Raplamaa piirilt kuni Looneni 9,4 kilomeetri ulatuses. Kõikide mainitud lõikude ehitushanked on tänaseks välja kuulutatud. Ehitustööd neil lõikudel valmivad hiljemalt 2027. aastal.
Lisaks muldkehale ehitatakse valmis ka raudtee aluskonstruktsioonid, viaduktid, ökoduktid, juurdepääsuteed ja kergliiklustunnel, samuti üle nelja kilomeetri ulatuses müratõkkeseinu.
2024. aastal saab olema kokku ehituses vähemalt 50 km Rail Baltica põhitrassi Eestis. Täiendavad hanked järgmiste põhitrassi lõikude ehituseks kuulutatakse välja sel aastal. Nende lõikude jaoks taotletakse rahastust järgmisest, 2023. aasta lõpus algavast CEFi taotlusvoorust.
Vastavalt Eesti riigieelarve strateegiale on aastatel 2024-2027 kavas Rail Baltica ehitamisse investeerida enam kui miljard eurot Euroopa Liidu toetusvahendeid ning riigipoolset kaasfinantseeringut.